Frankfurt. Terminal 2.

Ja proov number 2. Saabusime Frankfurti viperusteta. Lend hilines paarkümmend minutit väidetava 240km/h vastutuule tõttu (kuna öeldi, et väljas kilomeetrite kõrgusel on -57C, ei läinud ise välja proovima).  Kaili sai superistme otse avariiväljapääsu taga tiival kohal - pidage meeles, koht on 10A, soovige seda kohta kui saate! Vähe ei olnud kade :)

Naine meie kõrval magas suu laiali. Reisi lõpupoole hakkas kabiinis mingi kummaline odöör levima, reisi lõpp oli suht kergendus.

Frankfurti Terminal 1 on ikka suht aukartustäratav. Pikad koridorid ja inimestemassid. Õnneks on siltide süsteem korralik ja peale baggage claimi oli meil vaja terminali vahetada. Nende suurte pagasikärudega on sellega omajagu tegemist, sest igal pool on terminalil vähemalt 3-4 taset ja nende vahel on vaja liftidega liikuda. Kui just ennast noore jumalana ei tunne ja kohvreid-kotte mööda treppe ja eskalaatoreid ei taha tarida. Kuna mul on suur seljakott, siis mina ei tundnud :)

Ehk siis jõudsime Frankfurti kohaliku aja järgi kell 14:00. Järgmine lend läheb 23:55. Karm! 

Vahetasime SkyTrainiga terminali (suht skeeri, ilma juhita, kõrgel terminalide vahel. Käivad hästi tihti ja sõidavad kiiresti). Operaatorionu terminalis ei lubanud mul pagasikäruga rongi sõita. Niuks. Tarisime siis need rongi, teises terminalis selle õnneks jälle uue. Ehk siis nad vist ei taha, et neid ühest terminalist teise liigutatakse. Kõva EL küll!

Terminal 2 on oluliselt vaiksem. Tahtsime kohe oma pagasist lahti saada, aga Qantase check-in laua juures haigutas tühjus. Noh, olgem ausad, oli vist natuke optimistlik ka 10 tundi enne lendu pagasist lahti saada. Aga ikkagi!

Veel üks õpetussõna: pistikupesasid kui selliseid terminalist üldjuhul ei leia. Vähemalt sellest osast, kus me praegu oleme e. enne turvakontrolli. Minu läpaka aku oli tühi (ofkoors) ja pika otsimise peale leidsime ühe sõbraliku restoranionu, kes lubab meil siin restoranis ainsamat vaba pistikut kasutada. Oma siinoleku õigustamiseks ja kurjade pilkude vältimiseks ostame aeg-ajalt neljaeuroseid veepudeleid :) Ma ei usu, et ta teadis, et me nii kauaks siia jääme!

Ahjaa, te-ei-arva-kunagi-ära-kus-me-söömas-käisime!

Viimane kord, ausalt :) Kuni järgmise korrani. Aga Big Mac püsib siin vähemalt koos. Ja ketšup on tasuta. Pärädais.

Kell on siin nüüd pool kuus. Terminalihängimine ät its best. Kõige rohkem on sellest kahju et Roma-Chelsea mängu  ei näe :)

Ahjaa, veel üks asi. Tund aega netti maksab kaheksa EUR'i. Teine variant on osta 30-päeva pass. Maksab too 29EUR. Ostsime selle viimase, sest kokku oleme me siin ikka üle nelja tunni. Võrreldes Tallinna lennujaama tasuta (sic! :) netiga on see vähemalt siin kohvikunurgas ka siga-aeglane. Aga eks sellega peabki harjuma nüüdsest vist. Esialgu veel läpakat ei loobi. Nüüd räägib juba, et payment rejected. Saksa kord või värk!

Proovime Kailiga vist potikat mängida ja vaatame, kas meid visatakse välja :)