Neljapäev (on kalapäev)

Neljapäev. Hommikul broneerisime ära piletid Bundabergi, sest infotelefoni järgi on seal tööd. Esimeselt numbrilt pakuti tomatite korjamist, läheme proovime vist selle ära :) Lahkume Sydneyst homme 18:45 bussiga, mis jõuab Brisbane'i 10 minutit peale keskpäeva. Seejärel on peale tunnist puhkust seitsmetunnine buss Bundabergi.

Käisime ära ka kahes rannas - Bondi ja Tamarama olid nende nimed. Pildid lisan hiljem, erilise boonusena liiguvad ka kõlakad, et piltide hulgas leidub video, kus Kristjan ja Karel ookeanisse jooksevad (ja kolm supilusikatäit soola esimese lainega alla neelavad). Vesi oli tõesti soolane, aga vaatepilt oli tõsiselt äge. Ja kui see oli neljapäeva pärastlõuna, siis nädalavahetus on vist päris kreisi.

õnneks tuli korraks ka päike välja ja saime korraks peesitada. Kui me Sydneys rannas poleks käinud, oleks meid vist terve Austraalia imelikult vaadanud. Aga nüüd saime linnukese kirja.

Loksusime bussi ja rongiga tagasi ja pesime õhtul ka oma pesu ära. Oma kotti ümber pakkides veendusin, et võtsin way liiga palju riideid ja asju kaasa. Nagu tõsiselt. Masendav!

Homme siis pikk bussisõit ees, vaatame kuidas selle üle elame. Välja nüüd!

Esimene vihm

Lühikokkuvõtted kahest möödunud päevast: kolmapäeval oli järjekordselt ilus ilm. Päev algas suhteliselt vara, sest kella 11ks kõndisime linna Travellers at Worki briifingule. Asi kestis kusagil pool tundi ja seal käidi üle pangaarve avamine (tehtud :), Tax File Numberi saamine (tehtud :) ja töö leidmine (tegemata). Saime sealt veits kasulikku infot ja brošüüre. Millegi üliolulise kõrval oli hea kuulda, et olime siiamaani vähemalt kõik õigesti teinud. Superannuationid ja TFN'id (lugege www.infoaustralia.eu kui huvi tunnete :) pead õnneks segamini ei ajanud.

Järgmisena läksime autot otsima. Jah just! Nimelt on meil plaan siit reedel ära minna, hetkel on sihtkohaks valitud selline linn nagu Bundaberg. Asub ta Brisbane'ist kolme ja poole tunni sõidu kaugusel ja seal oli rahvusliku Harvest Traili ehk siis riikliku (puu- ja muu viljakorjajate jaoks loodud) infotelefoni järgi töökohti saadaval. Autod olid kahjuks meie hinnarange'ist väljas. Seega on uus plaan (muutub päev-päevalt, olenevalt ilmast ja päikeseketta kujust) teha enne natukene tööd ja auto jaoks raha koguda. Reisivahendiks valime ilmselt bussi. Ja see ei tähenda lihtsalt 17A'd Retke teelt bussijaama. Oo ei. See tähendab bussi Sydney'st Brisbane'i (olenevalt bussist 15-17 tundi) ja bussi Brisbane'ist Bundabergi (veel 5-6 tundi). Et siis pikem kui meie lend. Ookei. Vähemalt pidi see buss Kareli Adelaide-Sydney kogemuse kohaselt peatusi tegema, kus inimesed välja lastakse. Lennukis ei saa selliseid ka küsimise peale. Kui homse telefonikõne peale veel töökohad alles on, siis reedel hakkame minema. Reedel on siin ka halloween (ma ei taha teada, mis Kings Crossis toimuma hakkab - juba praegu on siin drag queenide, homode, kodutute ja prostituutide amalgamatsioon!). Ka meie hostelis toimub, nagu kord ja kohus, suur pidu. Meie veedame selle õhtu vist bussis (loodame, et bussijuht jagab meile maskid).

Neljapäev Sydneys ja esimene vihm. Vihm on siin hoopis teistsugune - hästi tihe ja hästi väikesed veepiisad. Nagu kõnniks siilina läbi udu. Mingit pladinat ei ole. Märjaks teeb kümne palli skaalal kusagil seitsme vääriliselt.

Käisime hommikul reisiagentuuris, rikkurid nagu me oleme. Tõe huvides olgu mainitud, et tegu oli spetsiaalselt backpackeritega tegeleva hosteliga. Broneerisime endale reisi :) Ja me EI SUUDA JUBA OODATA, et me seal oleksime.

Tegu siis paketiga, kus sees põhimõtteliselt kolm asja. Seilamine Whitsunday saartel (pange näiteks Google'i pildiotsingusse Whitehaven beach :), 4x4 safari Fraseri saarel (kus ei ole teid ja on ainult maaliline järv maalilise järve järel, laevavrakid ja bbq ja ööbimine rannal) ja kanuumatk Noose Bays (mis meile tasuta peale visati - miks mitte?). Kõik asjad kestavad 2 või 3 ööd. Tegime ära ettemaksu, ülejäänud osa maksame siis kui rikkad ja uhked oleme. Selles mõttes ka mõistlik diil, et tegu on open ended reisiga. Reisid 12 kuu jooksul siis kui tahad, pead ainult ette oma vautšeriga reisi ära broneerima (Whitsunday pidi kiire olema, muudele ei pidavat probleemi tekkima).

Pärastlõunal käisime koos ülejäänud 1,000,000,000,000 Sydney elaniku ja turistiga akvaariumis. Vähemalt järjekorra järgi võis nii arvata. Tundus, et me ei ole ainukesed, kes mõtlesid et on kavalad ja lähevad halva ilmaga akvaariumisse. Pildid akvaariumist ja Starbucksist:

http://picasaweb.google.com.au/aardhaart/SydneyAquarium#

Siit leiate ka videod, mis selgitavad, miks minust režissööri ei saa. Noh, kõige hullemat ma ei laadinud üles. Selle katkestab naise kiljatus ja minu sorry, et ma talle jala peale astusin :p

Aga jah, õhtul väike longhorn jne.

Homme üritan ennast poole kuue paiku voodist välja ajada, et saaksin Chelsea mängu vaatama kuhugi Darling Harbouri kasiinosse. Eks vaatab, mis sellest nalja saab.

Homme on muidu ette nähtud asjade kokkutõmbamise päev. Pangakaardid, pesu pesemine, sellised asjad. Põnev. No worries :) Olgem tublid.

Neljas päev Austraalias ja Sydneys. Tee hostelist kesklinna ja sadamasse hakkab tuttavaks saama, nagu ka suuremad tänavad (William, George, Pitt, Macquarie). Üldiselt võib öelda, et linn on võrratu ja midagi sellist pole ma veel enne näinud :) Puhtam kui Ateena, sama lahe kui Rooma, sama segane ja erinevatest osadest koosnev nagu London.

Tänase esmaspäeva hõivasid Hiinalinn, pargis istumine ja järjekordne praamisõit. Algselt oli plaanis ka ühte seljakotireisijatega tegelevasse agentuuri minna, aga kuna Kristjan sai peale Chelsea mängu alles kella kolmest magama, siis tema loobumiste tõttu (partypooper) lükati see homsesse. Mis aga ei tähenda, et tänasega midagi ei saavutatud!

Nimelt sai ka minust meie seltskonna viimane kaameraomanik.  Ehk siis nüüdsest ei pea ma teiste seljas elama, et kõik pildid siia üles saaks (visuaalselt nauditavamate piltide jaoks aga küll - mingi fotokunstnik ma pole). Kuna fotode blogisse lisamine on omajagu nõme, siis laen oma pildid võimaluse korral Picasasse ja lisan blogikandesse siis ka selle lingi.

Esimene on siis siin:

http://picasaweb.google.com.au/aardhaart/2008_10_27_Sydney?authkey=YHCjPmUvHa4#

nautigem!

Täna siis rahulik õhtu, sest homme lähme ikkagi sinna reisijatega tegelevasse agentuuri. Kuri plaan on nädala lõpus Sydneyst ära minna. Eks näis mis saab. Tahaks trippida küll, aga raha on vahepeal kulutamise asemel teenida ka vaja :)

Telefoninumbrid

ahjaa, saime omale ka uhked Austraalia numbrid:

Kaili - +61415433376

Kristjan - +61450200826 (Eesti number toimib ka)

Kirjutage-joonistage :)

pühapäev on puhkamiseks...

...ja selle järgi me ka opereerisime. Äratus veidi enne 11t, piknik veiniga pargis kuni kusagil kaheni.. :) Ilm oli jällegi ilus ja päikseline, nii et päikeseprillid said kõvasti vatti.

Pargis said Kaili ja Karel teada, et Kristjanile ei meeldi linnud. Seejärel oli tarvis neid toita, et neid meie ümber ikka kümnetes tuleks. Ja siis, kui Kristjan raamatut luges, siis öelda, et lind on mu pea lähedal, et ma üles võpataksin. 

Peale seda kõndisime jälle Circular Quaysse, kust sõitsime seni veel käimata kohta - Darling Harbourisse. Miljoni dollari vaated teiselt poolt linna, veeäär palistatud hotellidega (potentsiaalsed tööandjat, mõtlen mina) - Hyatt, Crowne Plaza, Novotel, Ibis. Hotelle on siin linnas ikka kõvasti - CBD (Central Business District, tuleb välja et nii kutsutakse siin kesklinna) pilvelõhkujate vahel säravad nt. Marriott 

Õhtul käisime Imaxis (www.imax.com.au), mis on ametlikult maailma lahedaim kinoelamus. Filmiks valisime Dark Knighti. Ekraan on uskumatult suur ja kaardus, terve ekraani haaramiseks pead tuleb pead keerata.

Enne kino vaatasime tänavateatrit. Psycho Sami nimeline artist, kes keset Darling Harbourit esines. Kõige muljetavaldavam trikk oli tal selline, et ta neelas alla vähemalt 1m20cm pika õhupalli (otsast otsani), ronis seejärel kolmemeetrise redeli otsa, neelas seal kõõludes alla mõõga, mis õhupalli ta sees katki tegi. Enne mõõga väljatõmbamist žongleeris natuke aega ka kolme kurikaga. Segane tüüp. Aga hästi naljakas, viskas enda kulul nalja ja kaasas publikut oma show'sse. Eestis sellist ei kohtaks.

Pole erilist kirjasoont täna peal, anname andeks. Poole tunni pärast hakkab Chelsea-Liverpool. Loodame parimat!

Nimekirjade armastaja postitus

Paar asja, mida Sydneysideritele meeldib teha:

* tupiktänavad. Mõnikord mõtled, miks kohvikus istuv austraallane sulle poolnukralt naeratab, kui seljakotiga inimene tast möödub. Paar minutit hiljem saad sa aru, et see on selle pärast, et kohalikuna ta tõenäoliselt teadis, et see tänav on tupiktänav. 

* üles-alla kõndida. Kuna linn on lahesopi kallastel, siis on enamus tänavaid kallakuga. Ja paraku nii, et üles läheb järsku ja allaminekut praktiliselt ei tunnegi :) Päriselt-päriselt. 

* joosta. Mööda merekallast, botaanikaaias, mööda treppe. Igal pool. Endal hakkab häbi, kui jälle mingi šoks või võileib käes nende teelt ära tuleb hüpata. 

* turiste aidata. Näide. Käisime täna loomaaias. Järjekorras seistes ulatas meie ees maksnud naine mulle mingi lipiku. Kohmetusest võtsin selle vastu, ise aru saamata mis see oli. Tuleb välja, et ta andis mulle üleliigse kupongi, millega sai sissepääsuhinnast -20% alla. Lihtsalt. Ta isegi ei öelnud midagi, ainult andis. Nagu see oleks kõige elementaarsem asi maailmas. Eestis oleks see tõenäoliselt olnud prügi :) Või et oleks eestlane selle ära visanud, et teisel hästi ei läheks. Tegelikult ma eestlastest nii halvasti ei arva, aga sellist suhtumist ja viisakust ma Eestis ei kohanud. Mis viib mind ka selleni, et austraallastele meeldib

* vabandada. Asja eest ja ka siis, kui see tegelikult tarvilik pole. Väga palju tänada ja naeratada. Igal pool ja igas situatsioonis.

Võin kinnitada, et selline asi nagu jet lag on täiesti olemas. Avaldub see minu puhul juba teist õhtupoolikut järgnevalt:

* kerge aga pidev peavalu

* tunne, et pea on kerge/uimasustunne, eriti millegipärast just istudes

* tunne, et koguaeg peab magama

Asjad, millest Kristjan ja Kaili tunnevad puudust:

Kristjan - praeleib juustuga.

Kaili - murelid.

Täna siis, nagu enne mainitud, käisime Sydney loomaaias (Taronga), kuhu viis praam. Ehk siis saime ka esimese praamisõidu tehtud. Ja peale seda veel ka teise. Palju pilte Sydney ooperimajast iga eri nurga alt (pildid veel fotokas :) ja erinevatest loomadest (pildid veel fotokas :). Enamus päevas möödus siiski loomaaias ja jalad on ka vastavas konditsioonis. Ega loomaaed siis vähem künklik polnud kui ülejäänud linn. 

Ilm on mõlemal päeval superilus olnud, aga õhtul päikese loojudes läheb suhteliselt kiiresti külmaks. Eriti, kui sellel hetkel praamil oled, mis üle lahe tuhiseb (pildid veel fotokas :).

Täna saame poole pärast jälle Kareliga kokku, et kusagile pubisse sisse astuda ja mõni middy või schooner võtta. Kodune ülesanne meie sadadele tuhandetele lugejatele on välja uurida, mida need tähendavad.

Singapur ja Sydney.

Lühike post seekord. Kell on 20:11. Esimene päev Sydneys on üle elatud. Hetkel on tekkinud peavalu ja hästi kerge tunne.  Äkki hakkab ajavahe lõpuks mõjuma

Eredamad hetked Singapurist:

 Jube niiskus, higista nagu täistuubitud trollis. 

 Kristjan unustas passi lennukisse. Õnneks jätkati reisi sama lennukiga ja Kristjan sai selle kätte Jasmini-nimeliselt meessoost 20ndates eluaastates turvatöötajalt. Paanikat jätkus omajagu.

Kristjan käis ka ujumas, et lennureisidel ja terminalides uitamisel tekkinud mustus maha pesta. Väga värskendav oli, maksis 14SGD. Bassein oli lahtise taeva all ja lennujaama tuled paistsid suht efektsed.

7,5tunnine lend Sydneysse läks lihtsalt. Lootsime, et ehk jääb meie istmereas kolmas iste tühjaks ja okupeeritakse meie jalgade poolt, aga ei. Aknaistme sai natuke Mr Beani moodi austraallane, kes meile maandumisel aknast välja passimiseks väga õige hetke - Harbour Bridge ja ooperimaja said mälupanka talletatud.

Maandumine ja piiriformaalsused läksid viperusteta. Küsiti, kus kaasavõetud kommid olid pakendatud. Kui ütlesin, et Eestis, tehti suured silmad, aga EL'i kuulmise peale lasti ilusti läbi. 

Hostelisse saime 13AUD eest pakibussiga, mille taga kolises 13 inimese pagasiga treiler. Lennujaamas oli meil vastas ka eestlane Karel, kellega koos käisime Sydney peal ringi.

Rohkem kirja kui peavalu väheneb

[edit] ...jätkub

Teel lennujaamast linna olid meie noorte kangelaste silmad suured nagu tõllarattad. Imelikud majad, imelikud autod valel pool teed ja mõnus päikesepaiste. Hiljem saime teada, et eelmisel kahel päeval olevat siin vihma sadanud muidu sant ilm olnud. Täna seda me tunda ei saanud, selle asemel peesitasime Kareli ja Kailiga Sydney botaanikaaias murul (Kaili jäi jälle magama) ja mängisime kaarte.

(kui keegi hiljem torgib, siis Kaili kaameras on slaide)

Botaanikaaia ümbruses ringi kõndides arvasin ma alguses, et igal pool töötavad autoalarmid. Hiljem tuli välja et need on aarad ja muud tiivulised, kes süümepiinadeta ka väljaspool botaanikaaeda oma pulma- ja ma-ei-tea-mis laule laulavad. Kohalikud kõndisid rahulikult edasi, aga mina ehmatasin iga kriiske peale (no osad puud on suht põõsad ka!).

Käisime veel ka ooperimaja treppidel ja Circular Quays, kust väljuvad praamid. Vaatasime siiski praamide sõiduplaanide juures üksteisele tülpinult otsa ja otsustasime hoopis tagasi hostelite poole kõndida. Erilist vasikavaimustust antud hetkel selle reisi suhtes polnud ja kuna ka homseks lubati ca 24 kraadi siis lükkasime selle edasi. Omajagu oli juba trööbatud ka.

Tänase päeva saavutuste hulka võib lugeda ka pangaarve avamise ja pistikukonverterite ostmise (sai lõpuks ometi telefonid-läpakad täis laadida). 

Õhtul võttis jet lag jalad ikka suht alt ära. Istudes käis pea ringi ja oli hästi kerge tunne, käisin paar korda poti kohal ka kõõlumas. Nüüd magama ja loodame, et hommik on õhtust targem.

Frankfurt. Terminal 2.

Ja proov number 2. Saabusime Frankfurti viperusteta. Lend hilines paarkümmend minutit väidetava 240km/h vastutuule tõttu (kuna öeldi, et väljas kilomeetrite kõrgusel on -57C, ei läinud ise välja proovima).  Kaili sai superistme otse avariiväljapääsu taga tiival kohal - pidage meeles, koht on 10A, soovige seda kohta kui saate! Vähe ei olnud kade :)

Naine meie kõrval magas suu laiali. Reisi lõpupoole hakkas kabiinis mingi kummaline odöör levima, reisi lõpp oli suht kergendus.

Frankfurti Terminal 1 on ikka suht aukartustäratav. Pikad koridorid ja inimestemassid. Õnneks on siltide süsteem korralik ja peale baggage claimi oli meil vaja terminali vahetada. Nende suurte pagasikärudega on sellega omajagu tegemist, sest igal pool on terminalil vähemalt 3-4 taset ja nende vahel on vaja liftidega liikuda. Kui just ennast noore jumalana ei tunne ja kohvreid-kotte mööda treppe ja eskalaatoreid ei taha tarida. Kuna mul on suur seljakott, siis mina ei tundnud :)

Ehk siis jõudsime Frankfurti kohaliku aja järgi kell 14:00. Järgmine lend läheb 23:55. Karm! 

Vahetasime SkyTrainiga terminali (suht skeeri, ilma juhita, kõrgel terminalide vahel. Käivad hästi tihti ja sõidavad kiiresti). Operaatorionu terminalis ei lubanud mul pagasikäruga rongi sõita. Niuks. Tarisime siis need rongi, teises terminalis selle õnneks jälle uue. Ehk siis nad vist ei taha, et neid ühest terminalist teise liigutatakse. Kõva EL küll!

Terminal 2 on oluliselt vaiksem. Tahtsime kohe oma pagasist lahti saada, aga Qantase check-in laua juures haigutas tühjus. Noh, olgem ausad, oli vist natuke optimistlik ka 10 tundi enne lendu pagasist lahti saada. Aga ikkagi!

Veel üks õpetussõna: pistikupesasid kui selliseid terminalist üldjuhul ei leia. Vähemalt sellest osast, kus me praegu oleme e. enne turvakontrolli. Minu läpaka aku oli tühi (ofkoors) ja pika otsimise peale leidsime ühe sõbraliku restoranionu, kes lubab meil siin restoranis ainsamat vaba pistikut kasutada. Oma siinoleku õigustamiseks ja kurjade pilkude vältimiseks ostame aeg-ajalt neljaeuroseid veepudeleid :) Ma ei usu, et ta teadis, et me nii kauaks siia jääme!

Ahjaa, te-ei-arva-kunagi-ära-kus-me-söömas-käisime!

Viimane kord, ausalt :) Kuni järgmise korrani. Aga Big Mac püsib siin vähemalt koos. Ja ketšup on tasuta. Pärädais.

Kell on siin nüüd pool kuus. Terminalihängimine ät its best. Kõige rohkem on sellest kahju et Roma-Chelsea mängu  ei näe :)

Ahjaa, veel üks asi. Tund aega netti maksab kaheksa EUR'i. Teine variant on osta 30-päeva pass. Maksab too 29EUR. Ostsime selle viimase, sest kokku oleme me siin ikka üle nelja tunni. Võrreldes Tallinna lennujaama tasuta (sic! :) netiga on see vähemalt siin kohvikunurgas ka siga-aeglane. Aga eks sellega peabki harjuma nüüdsest vist. Esialgu veel läpakat ei loobi. Nüüd räägib juba, et payment rejected. Saksa kord või värk!

Proovime Kailiga vist potikat mängida ja vaatame, kas meid visatakse välja :)

Testing-testing, 1-2-3

Jaa. Sügis. Pidin kohe oma aknast pildi tegema, et värvid meelde jääks. Seda, mida kängurudemaal näha saab, ei kujuta ausalt öeldes ettegi. Minek on kahe päeva pärast, õigemini oleme kahe päeva pärast Kailiga juba Frankfurdis oma 12-tunnisel layoveril. 

Ja ikkagi, bloggeri rahvas, halloooooooo. Juba mitmendat tundi ei saa ma Kailit co-authoriks siia pandud, bX-bOugh3 errori nimi. Jajah, seesama, mille te juba nädal tagasi parandatuks kuulutasite. 

Täna sai posu asju välja prinditud - reisidokumendid, paar CV'd, koopiad broneeringutest jne. Parem-karta-kui-kahetseda asjad, mis üldjuhul lihtsalt prügikasti lendavad, aga mida, kui küsitakse, on hea oma turistipaun ettenäitamiseks välja koukida.

Jah, mul om oma turistipaun :) Kes ei usu, siis palun:

 

Käib täitsa ümber keha a la Eurotrip!

Oeh, varsti on äralend. Pakkimine-pakkimine.