Rifiheietus

no tere ummikust!

Vahepealse aja on taas sisustanud töö, magamine ja..sukeldumine! Sain siis jälle jalad (ja ka muud kehaosad) märjaks ja vaevatasuks kolm sukeldumist jälle vöö all. Kohtasime seekord mitut kilpkonna, rayd (no see kes on lapik ja magab liivakihi all ja sabas on see terav nõel mis Steve Irwini ära tappis). Tegin igaks juhuks tema ümber natukene suurema ringi. Päev oli väääääääääga mõnus vaheldus, kuigi reis ise oli suht ekstreemne: tuult oli kusagil 30 sõlme ja laine käis üle meie paadikese. Nii kui vee alla sain, see aga eriti ei häirinud :) Kuna ma reisi eest midagi ei maksnud, ei hakanud ma piltide kohta midagi küsimagi (see vajab vist veidi selgitamist - igal snorgeldamis- ja sukeldumislaeval on pardal ka professionaale fotograaf, kelle ülesandeks on veealuseid ja veepinnal hulpivaid inimesi pildistada ja siis ca 60 dollari eest nendega DVDsid parseldada - suht rip-off, sest 98% piltidest ei ole sina ja no mingite suvakate piltidega DVDsid ka ju ei ostaks?), aga nad andsid mulle selle tasuta :)

Siin siis umbes ainuke pilt minust:

http://picasaweb.google.com/aardhaart/Sukeldumine#5363815847836034210

Kartsin natuke, et olen paari kuuga juba asjad kõik ära unustanud, aga kui välja arvata see, et teise sukeldumise alguses omal õhukraani unustasin lahti keerata (enne vee alla minemist märkasin, kui regulaatorist enam õhku ei tulnud), läks kõik hästi. Esimene suurem kokkupuude hoovusega ka. Kui mõlema lestaga tööd ei teinud, siis hõljusid lihtsalt vaikselt tahapoole - sürreaalne kogemus.

Tööl on nüüd ees 6 päeva järjest ilma vaba päevata - kuna vahepeal palgatud inglanna Dawn otsustas peale ca kuud aega quitida ja edasi reisida (nagu ülemus ütles, did a tricky on us), vaatamata kuue kuu siin olemise lubadusele, siis tuleb vahepeal vist ka ületunde rabada. No worries, elame üle. Jube kiire on küll, ei jõua omi asjugi teha ja siis kuhjuvad teiste asjad ka veel sinu vahetusse üle ja.. no kokkuvõtteks see, et tulebki ületunde teha. Ükspäev viskasin 1,5h tasuta tööd ja teine päev jälle 45min, et natukenegi järje peale saaks.

Mured on ka - kuna praegune majakaaslane läheb 16. augustil ära. Minek tal Inglismaale samamoodi working holidayd tegema - ma ei saa nüüd päris täpselt aru, mis teda sinna tõmbab: Austraalia puhul on nagu see, et kauge ja eksootiline ja SOE, aga Inglismaa puhul on küll ainult üks nendest argumentidest paika pidev (ja mitte soe ega eksootiline). Kõik see tähendab aga mulle, et mul on vaja leida uus majakaaslane. Eile käisingi kuulutusi üles panemas. Minu arust suhteliselt sweet deal - $135/nädal, korralik kahe magamistoaga townhouse, telekad, täisköök, värgid, kompleksis bassein+tenniseväljak jms. No aga igatahes on selleks ajaks vaja uus üüriline leida, sest lease on pikaks ajaks. Endal tekkis vahepeal plaan, et koliks ise ka siit alates 1. septembrist välja, elaks isaga nädal aega oma hotellis (hea lähedal tööl käia :) ja siis kräššiks kusagil hostelis või kellegi pool viimased kolm nädalat või nii. Eks näis, mis sellest saab.

Teine mure on auto - sellest on samuti vaja lahti saada. Kuulutus on üleval nii üle-austraalialises portaalis, kohalikus Cairnsi lehes, kohalikus Port Douglase lehes ja kohalikel stendidel. Tõsist huvilist veel pole olnud. Loodame parimat.

KÕIK KES BLOGI LOETE: ostke auto ära. Hea auto on. Ausalt :) Ei tee tünga. Räägime hinnast!

Ahjaa, elu on üllatusi ka ikka täis. Nädalapäevad tagasi veetis hotellis paar ööd Läti suursaadik Prantsusmaal :) Vot sulle.

Pihkurid jälle reas!

Novot. Kolm vaba päeva möödusid nagu tuul 4 mile beachil :) Andke andeks, et panoraam on lohakalt kokku klopsitud, aga ei viitsinud pildi valgussätetega ringi sahmida.

Seagripp: ametlikult nüüdsest südamelähedane asi. Kolm inimest on tööl sellega diagnoositud ja ka haiguslehel. Üks nüüd küll juba tagasi. Paneb ehk natuke rohkem igasugustele külmetustele (siin on ikkagi talv ja õhtuti alla 20 kraadi) mõtlema, aga mask peas veel ringi ei jookse.

Endal oli ka kurk natuke kähe eile, aga see oli pigem terve eelmine päev konditsioneeriga ringi vuramisest kui millestki muust. Mõned kurgukommid hiljem oli juba märgatavalt elusam tunne.

Kuna olen Kareli raamatupidaja, siis eile käisin üle tee netikohvikus raha Eestisse kandmas. Miks? Aga sellepärast, et kodu nett ei luba Commonwealthi netipanka. Probleem on ISPs ja konkreetsemalt tema nimeserverites. Kuna minul ruuterile ligipääs puudub ja ei viitsi omanikku ISPd vahetama ka minna keelitama, siis kannatan hambad ristis ära ja tegelen netipangandusega kas tööl või üle tee. Suurema osa asju saab ka läbi mobiili õnneks aetud - uskumatu.

Tagasi netikohviku juurde. Nii. See on iseenesest suht kahtlane koht, kus õhtuti tavaliselt kõik neti arvutit korealaste poolt okupeeritud on, kes seal jumal-teab-mida teevad. Õnneks oli minu sinna jõudes üks vaba. Sain siis mina maha istutud, kui astub sisse üks paarike. Mingi radar peab meil va eestlastel külges olema, sest mingil põhjusel hakkasid nad mulle kohe silma. Igatahes kommenteeris noormees oma tüdrukule arvutitest mööda kõndides: pihkurid jälle reas siin :D. Hakkasin lihtsalt naerma ja ütlesin vastu, et ega ikka ei ole küll. Ehmatus oli näol märgatav. Jäi vaid üle nentida, et eesti keeles ei tohi ikka kusagil julget rääkida. Tegu oli siis paariga, kes töötavad paarikümne minuti kaugusel Thala Beach Lodge'is - väga uhke viietärni-resort Cairnsi ja Port Douglase vahel. Vahetasime numbreid ja läksime sõbralikult lahku.

Kuulu järgi pidi siinses restoranis Zinc ka eestlanna töötama - vähemalt üks hotelli külaline nii väitis. Ei ole veel ise uurimas käinud.

Skyrail ja Kuranda - käisin mina siis ka kolmandal suuremal vaatamisväärsusel ära. Tegu siis vihmametsa latvate kohal hõljuva köisraudteega ja rongisõiduga ja keset vihmametsa asuva külaga, kus saab nii liblikaid, koaalasid, kängurusid, wallabysid, linde ja muid pudulojuseid vaadata. Ja rõõnok on ka. Erilist muljet ei jätnud, aga eks peale taevast alla hüppamist ja benjihüpet ei tundugi paljud asjad eriti põnevad :)

Täna jalutasin mööda Four Mile Beachi kodust tööni ja tagasi. Jube pikk rannariba on ikka. Ca pool tundi kõndisin. Lisasin sellest ja Skyrailist ka pildid Picasasse:

http://picasaweb.google.com.au/aardhaart

Kirjutage-joonistage muidu, ootan küsimusi :)

Broneerisin ka oma lennud ära. Marsruut järgnev: Cairns-Darwin-Bali-Singapur-(Filipiinid?)-Kuala Lumpur-London-Tallinn. Filipiinid veel küsimärgiga, vaatab kuidas aeg ja raha näitab.

Heietus vahepealsest

Ega vahepeal ei olegi midagi väga huvitavat toimunud. Lisasin automüügikuulutuse kohalikku lehte, kust on ka paar kõnet tulnud. Tekitasin auto pamprisse ka uue mõlgi, kui maja ees olevast katusealusest parkimiskohalt välja tagurdades pampri teise nurga ka ära rihtisin. Muidugi on see ju loodud lööki endale võtma ja nii on plastmassis kena rusikasuurune lohk. Juhtus see muidugi, kui olin autot potentsiaalsele ostjale näitama minemas. Iroonia :)

Mõned päevad tagasi käisin ära ka siinsel kolmandal suuremal atraktsioonil - Skyrailil (www.skyrail.com.au). Tegu siis vihmametsa latvade kohal kaablitel kõlkuvate gondlitega, mis inimesi mööda mäekülge edasi-tagasi sõidutavad. Vot. Tagasi tulin rongiga, mille akendest samamoodi ilusad vaated avanesid. Skyraili terminal on Cairnsi lähedal, sihtkohaks on küla nimega Kuranda. Rong siis tagasi Kurandast Cairnsi. Kirjeldada on seda eesti keeles väga imelik, sest töö juures räägin sedasama juttu päevas vähemalt paar korda, aga teises keeles :) Igatahes oli peale lennukist alla hüppamist ja benjihüpet tegu oluliselt vähem adrenaliini tekitava elamusega. Kõrghetkeks võib vast lugeda Kuranda loomaaeda, kus sain ka kohustusliku pildi koaalaga tehtud. Kuigi välja näeb ta suht hirmuäratav. Pilt siis siia:



Novot. Lisan ka muud pildid Skyrailist ja rongisõidust, kui lõpuks viitsin kaamera autost ära tuua :)