Olime siis meie rahulikult plane tegemas, et laupäeval ehk täna Mareebasse sõita, kui meile helistas tööjõuagentuuri (edaspidi Grunt) naine ja küsis, kas me homme samasse farmi Bundabergis tööle ei taha jääda, tema sõnade järgi: „work is starting back up.“ Rõõm! Ei peagi siit ära minema, saab rahus tööd teha, madalat üüri maksta, heas majas elada, ise tööle sõita ja nii edasi.
Uurisin ühe sõbraliku ülemuse kaudu siiski välja, et tööd on meile ainult üheks päevaks – tunde tuli täna kokku viis. Siiski, 60 dollarit on parem kui midagi. Lisaks sellele saime ka hea uudise – farmer (üldiselt inimene, kellest eemale hoida, sest kannatus on tal suht lühike: „short fuse“) helistas meie eest Grunti filiaali Mareebas ja andis meile hea soovituse. Ka Grunti naine tegi sama. Kuigi Mareeba naine ütles minule, et otseselt /garanteerida/ ta tööd ei saa, sõidame sinna nüüd natuke kindlama südamega. Põhimõtteliselt öeldi meile siinsest farmist, et kui vihma ei saja, peaks ülevalpool töö olemas olema.
Praegune plaan on niisiis pühapäeva hommikupoolikul hakata ülespoole sõitma ja millalgi esmaspäeval sinna kohale jõuda. Seejärel otsemaid Grunti, kust loodame töö peale saada. Kuulduse järgi on viljad seekord avokaadod. Ausalt öeldes pole mul aimugi, kas tegu on magusa või muusuguse viljaga. Eks varsti näeb. Sõidukilomeetreid tuleb kusagil 1,500. Kolme juhi ja paari-kolmetunniste vahetustega ei tohiks liiga hull olla.
Plaan on seal ca kuu aega tööd teha, kuni nii Karelil kui ka mul on teise aasta viisa päevad koos. Seejärel läheme lahku meie inglise sõbrast Tanelist (Danielist), kes lendab oma sugulaste juurde Uus-Meremaale. Meie Kareliga veel kindlat plaani ei ole formuleerinud, aga mõtteid on. Kõik oleneb sellest, kui palju raha meil veebruari lõpuks koos on.
Seltskond siis hetkel kolmene: Tanel, Karel ja Kristjan.
Saturday, January 31, 2009
Wednesday, January 28, 2009
Arbuusiikaldus
Nonii. Nüüd on siis niimoodi, et Bundabergis sai meil jube järsku töö otsa. Päevapealt. Arbuuse enam ei korjata ja farmer palkas istutamise peale inimesed mujalt.
Käisime täna tööagentuuris, kust meid selle töö peale suunati. Bundabergis tööga lood head ei ole. Plaan on sõita 1,500km põhja poole, Cairnsi lähedale, kus käib farmitöö aasta ringi. Vahendusfirmal on ka seal filiaal ja oleme neil heas nimekirjas - loodame parimat.
Vähemalt saime puhkuse aja ka tööajana kirja ja hetkeseisuga on mul teise aasta viisa jaoks vajalikust 88 päevast koos 65. Ehk siis pole hullu.
Üks kuri (äri-)plaan on veel, aga seda ei taha veel ära sõnuda. Kui läbi läheb, siis räägin.
Käisime täna tööagentuuris, kust meid selle töö peale suunati. Bundabergis tööga lood head ei ole. Plaan on sõita 1,500km põhja poole, Cairnsi lähedale, kus käib farmitöö aasta ringi. Vahendusfirmal on ka seal filiaal ja oleme neil heas nimekirjas - loodame parimat.
Vähemalt saime puhkuse aja ka tööajana kirja ja hetkeseisuga on mul teise aasta viisa jaoks vajalikust 88 päevast koos 65. Ehk siis pole hullu.
Üks kuri (äri-)plaan on veel, aga seda ei taha veel ära sõnuda. Kui läbi läheb, siis räägin.
Tuesday, January 13, 2009
Melonid ja kõrvitsad ja palavus.
No tere! Kuklapoolel veereb elukene rahulikult. Alates jaanuari viiendast päevast oleme tagasi Bundabergis, arbuusifarmis. Elame Innes Parkis, kust Argo ja Kai hea luuretöö tulemusena saime küllaltki magusa elamise peale.
Elu käib säästurežiimil: tegime eelmisel pühapäeval pooleteise nädala jagu shoppingut koguvääringus 171AUD. Enamuses ostsime Black&Goldi toodangut, mis on kaubamaja enda toodang a la Selveri oma tooted. Eestist mäletan, et ta tegi oma limonaadi ja pähklikreemi näiteks. Vot. Siin teevad suured kaubaketid nagu Woolworths, Coles ja IGA kõike, alates juuksegeelist kuni mootoriõlini. Ja backpackerid ainult sellest toituvadki :) Kui smoko või lõunapausi ajal ringi vaadata, jääb üle ainult tõdeda, et tööliste põhilisteks energiaallikateks on Woolworthsi 1,09AUD röstisai (siin siis nimega bread ehk leib, mustast leivast nähakse märgasid unenägusid) ja IGA/Woolworthsi 2,89AUD processed cheese’i 24-pakk ehk siis sulatatud juustu viilud. Nälja ajab ära, varsti oskadki vorstist ainult und näha.
Säästurežiim avaldub ka selles, et üritame väljas mitte käia. Esimene nädal kukkus haledalt läbi. Minu päästis see, et sain kusagilt külmetuspisiku külge. Austraalias. Tõsiselt noh. Sümptomiteks täpselt sama köha ja nohu, kui Eestis. Arumaivõi. Igatahes oli Dani ja meie juures paar ööd maganud norrakat Knuti päris lõbus peale nende 45-minutist ööund üles ja tööle ajada. Mõned pildid üritan ka meie õhtutest üles laadida.
Farmitöö ja varajase tõusmisega harjus taas suhteliselt kiiresti ja üle jõu ei käi midagi. Ülemuste suhtumises oli ainult nihet märgata – tagasi tulles koheldi meid hoopis paremini ja vastuvõtlikumalt kui enne. Suruti kätt ja patsutati õlale, ju olime siis ennast tublide töölistena näidanud.
Tööpäevad on paraku siin suhteliselt lühikesed, sest meloni- ja kõrvitsahooaeg hakkab siin lõpule jõudma. Pikim päev on hetkel olnud kuus tundi. Raha kõrvale panemine võib siin paraku meie otsa peal raskeks osutuda. Eestisse oleks ka vaja raha üle kanda, mõlemad arved on miinuses. Aga varsti tuleb vist Eestis tulumaksuhooaeg? Veebruaris? No worries, sinnamaani venitab ära, ehk antakse midagi tagasi ka :)
Ilm on siin soe, kõige hullemal ajal (+41) olime õnneks siit ära Surfersis.
Danile õpetame vaikselt eesti keelt. Ta sõnavara koosneb juba kusagil kahekümnest sõnast. Kõige korralikumalt oskab ta öelda lauset “mul ei tõuse,“ sest tema esialgsetel andmetel tähendas just see „you are beautiful.“ Kahjuks jäi meil Kareliga nägemata, kuidas ta seda mõnele tüdrukule püüdlikult veerida püüab.
Et siis tööaeg jälle. Saaks natuke raha teenitud ja viisapikenduse päevasid tehtud. Viimast mõtlen just selle pärast, et ei oleks kohustust enne oktoobrit tagasisõidupiletit osta. Kui näiteks juhtubki, et selleks ajaks seda raha koos ei ole. Hea on tagavaravarianti taskus hoida. Ja kes teab, mis juhtuda võib. Never say never. Hetkel otsest plaani teiseks aastaks jääda siiski ei ole.
Austraaliat avastada on veel omajagu, hetkel hakkavad Bundabergi ümbruse teed juba nii tuttavaks saama, et Jürit (Tomtomi navigaatori eesti keele meeshääl) pole kohati enam tarvis. Päris masendav ah, et suurest Austraaliast selline väikelinn pähe on kulunud :)
Olgem tublid!
Elu käib säästurežiimil: tegime eelmisel pühapäeval pooleteise nädala jagu shoppingut koguvääringus 171AUD. Enamuses ostsime Black&Goldi toodangut, mis on kaubamaja enda toodang a la Selveri oma tooted. Eestist mäletan, et ta tegi oma limonaadi ja pähklikreemi näiteks. Vot. Siin teevad suured kaubaketid nagu Woolworths, Coles ja IGA kõike, alates juuksegeelist kuni mootoriõlini. Ja backpackerid ainult sellest toituvadki :) Kui smoko või lõunapausi ajal ringi vaadata, jääb üle ainult tõdeda, et tööliste põhilisteks energiaallikateks on Woolworthsi 1,09AUD röstisai (siin siis nimega bread ehk leib, mustast leivast nähakse märgasid unenägusid) ja IGA/Woolworthsi 2,89AUD processed cheese’i 24-pakk ehk siis sulatatud juustu viilud. Nälja ajab ära, varsti oskadki vorstist ainult und näha.
Säästurežiim avaldub ka selles, et üritame väljas mitte käia. Esimene nädal kukkus haledalt läbi. Minu päästis see, et sain kusagilt külmetuspisiku külge. Austraalias. Tõsiselt noh. Sümptomiteks täpselt sama köha ja nohu, kui Eestis. Arumaivõi. Igatahes oli Dani ja meie juures paar ööd maganud norrakat Knuti päris lõbus peale nende 45-minutist ööund üles ja tööle ajada. Mõned pildid üritan ka meie õhtutest üles laadida.
Farmitöö ja varajase tõusmisega harjus taas suhteliselt kiiresti ja üle jõu ei käi midagi. Ülemuste suhtumises oli ainult nihet märgata – tagasi tulles koheldi meid hoopis paremini ja vastuvõtlikumalt kui enne. Suruti kätt ja patsutati õlale, ju olime siis ennast tublide töölistena näidanud.
Tööpäevad on paraku siin suhteliselt lühikesed, sest meloni- ja kõrvitsahooaeg hakkab siin lõpule jõudma. Pikim päev on hetkel olnud kuus tundi. Raha kõrvale panemine võib siin paraku meie otsa peal raskeks osutuda. Eestisse oleks ka vaja raha üle kanda, mõlemad arved on miinuses. Aga varsti tuleb vist Eestis tulumaksuhooaeg? Veebruaris? No worries, sinnamaani venitab ära, ehk antakse midagi tagasi ka :)
Ilm on siin soe, kõige hullemal ajal (+41) olime õnneks siit ära Surfersis.
Danile õpetame vaikselt eesti keelt. Ta sõnavara koosneb juba kusagil kahekümnest sõnast. Kõige korralikumalt oskab ta öelda lauset “mul ei tõuse,“ sest tema esialgsetel andmetel tähendas just see „you are beautiful.“ Kahjuks jäi meil Kareliga nägemata, kuidas ta seda mõnele tüdrukule püüdlikult veerida püüab.
Et siis tööaeg jälle. Saaks natuke raha teenitud ja viisapikenduse päevasid tehtud. Viimast mõtlen just selle pärast, et ei oleks kohustust enne oktoobrit tagasisõidupiletit osta. Kui näiteks juhtubki, et selleks ajaks seda raha koos ei ole. Hea on tagavaravarianti taskus hoida. Ja kes teab, mis juhtuda võib. Never say never. Hetkel otsest plaani teiseks aastaks jääda siiski ei ole.
Austraaliat avastada on veel omajagu, hetkel hakkavad Bundabergi ümbruse teed juba nii tuttavaks saama, et Jürit (Tomtomi navigaatori eesti keele meeshääl) pole kohati enam tarvis. Päris masendav ah, et suurest Austraaliast selline väikelinn pähe on kulunud :)
Olgem tublid!
Sunday, January 4, 2009
back to the grind
Ehk siis saabusime laup2eva hilis6htul tagasi Bundabergim t66le hakkame esmasp2eval. T2na nautisime viimast p2eva, kui sai kauem kui kuueni magada. T2nane p2evaplaan n2eb ette terve n2dala shoppingu tegemist ja pesupesemist. Moraali t6stmine mitmen2dalaseks melonit6stmiseks on kauba peale.
Elamise saime Kareli ja Daniga Innes Parki, kus kyllaltki magusa diilina maksame terve maja eest 200 dollarit n2dalas. Pole paha, arvestades, et hostel v6tab kusagil 150-200 dollarit n2gu n2dalas.
Aga ma juba latran. Shopping ootab :)
Elamise saime Kareli ja Daniga Innes Parki, kus kyllaltki magusa diilina maksame terve maja eest 200 dollarit n2dalas. Pole paha, arvestades, et hostel v6tab kusagil 150-200 dollarit n2gu n2dalas.
Aga ma juba latran. Shopping ootab :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
