Melonid ja kõrvitsad ja palavus.

No tere! Kuklapoolel veereb elukene rahulikult. Alates jaanuari viiendast päevast oleme tagasi Bundabergis, arbuusifarmis. Elame Innes Parkis, kust Argo ja Kai hea luuretöö tulemusena saime küllaltki magusa elamise peale.

Elu käib säästurežiimil: tegime eelmisel pühapäeval pooleteise nädala jagu shoppingut koguvääringus 171AUD. Enamuses ostsime Black&Goldi toodangut, mis on kaubamaja enda toodang a la Selveri oma tooted. Eestist mäletan, et ta tegi oma limonaadi ja pähklikreemi näiteks. Vot. Siin teevad suured kaubaketid nagu Woolworths, Coles ja IGA kõike, alates juuksegeelist kuni mootoriõlini. Ja backpackerid ainult sellest toituvadki :) Kui smoko või lõunapausi ajal ringi vaadata, jääb üle ainult tõdeda, et tööliste põhilisteks energiaallikateks on Woolworthsi 1,09AUD röstisai (siin siis nimega bread ehk leib, mustast leivast nähakse märgasid unenägusid) ja IGA/Woolworthsi 2,89AUD processed cheese’i 24-pakk ehk siis sulatatud juustu viilud. Nälja ajab ära, varsti oskadki vorstist ainult und näha.

Säästurežiim avaldub ka selles, et üritame väljas mitte käia. Esimene nädal kukkus haledalt läbi. Minu päästis see, et sain kusagilt külmetuspisiku külge. Austraalias. Tõsiselt noh. Sümptomiteks täpselt sama köha ja nohu, kui Eestis. Arumaivõi. Igatahes oli Dani ja meie juures paar ööd maganud norrakat Knuti päris lõbus peale nende 45-minutist ööund üles ja tööle ajada. Mõned pildid üritan ka meie õhtutest üles laadida.

Farmitöö ja varajase tõusmisega harjus taas suhteliselt kiiresti ja üle jõu ei käi midagi. Ülemuste suhtumises oli ainult nihet märgata – tagasi tulles koheldi meid hoopis paremini ja vastuvõtlikumalt kui enne. Suruti kätt ja patsutati õlale, ju olime siis ennast tublide töölistena näidanud.

Tööpäevad on paraku siin suhteliselt lühikesed, sest meloni- ja kõrvitsahooaeg hakkab siin lõpule jõudma. Pikim päev on hetkel olnud kuus tundi. Raha kõrvale panemine võib siin paraku meie otsa peal raskeks osutuda. Eestisse oleks ka vaja raha üle kanda, mõlemad arved on miinuses. Aga varsti tuleb vist Eestis tulumaksuhooaeg? Veebruaris? No worries, sinnamaani venitab ära, ehk antakse midagi tagasi ka :)

Ilm on siin soe, kõige hullemal ajal (+41) olime õnneks siit ära Surfersis.

Danile õpetame vaikselt eesti keelt. Ta sõnavara koosneb juba kusagil kahekümnest sõnast. Kõige korralikumalt oskab ta öelda lauset “mul ei tõuse,“ sest tema esialgsetel andmetel tähendas just see „you are beautiful.“ Kahjuks jäi meil Kareliga nägemata, kuidas ta seda mõnele tüdrukule püüdlikult veerida püüab.
Et siis tööaeg jälle. Saaks natuke raha teenitud ja viisapikenduse päevasid tehtud. Viimast mõtlen just selle pärast, et ei oleks kohustust enne oktoobrit tagasisõidupiletit osta. Kui näiteks juhtubki, et selleks ajaks seda raha koos ei ole. Hea on tagavaravarianti taskus hoida. Ja kes teab, mis juhtuda võib. Never say never. Hetkel otsest plaani teiseks aastaks jääda siiski ei ole.
Austraaliat avastada on veel omajagu, hetkel hakkavad Bundabergi ümbruse teed juba nii tuttavaks saama, et Jürit (Tomtomi navigaatori eesti keele meeshääl) pole kohati enam tarvis. Päris masendav ah, et suurest Austraaliast selline väikelinn pähe on kulunud :)

Olgem tublid!