Thursday, October 15, 2009

Pildid Darwinist ja mõned Bali omad ka.

http://picasaweb.google.com.au/aardhaart/DaaaaaarwinnnPLUSWaitForItBAAARRRRLi

Millegipärast piltide kommentaare seekord ei laadinud üles. Viimased pildid on Bali :)

Singapur ja Filipiinid

Singapur on ikka imede linn. Suured kaubanduskeskused üksteise kõrval, lõputult inimesi ja autosid, lõpmatul hulgal betooni. Kui hooned hakkavad harvemaks jääma, tähendab see, et oled juba suht Malaisia lähedale jõudnud :)

Proovisin jällegi vähemalt kahtekümmet erinevat toitu, alates Jaapani ja Hiina toidust kuni India ja Malaisia omani. Siin on söömine kultuuri osa, lauale tuuakse üldjuhul 5-20 taldrikut, kust siis toitu jagatakse ja juttu aetakse. Söömaajad kestavad üldjuhul paar tundi. Pole harjunud. Selle tõestuseks tuli kõige ekstreemsema (toidu hulga ja valiku suhtes) söögipäeva tulemusena lõpp-produkt suu kaudu väljutada, sest seedimine ei olnud sellise hulga kulinaarse uudistoodanguga üht meelt.

Filipiinidele lennates oli igatahes kerge kultuurišokk - tsivilisatsioonist tagasi pudi-padi müüvasse ülerahvastatusse räpasesse riiki. No mitte just nii hull, aga eriti positiivset muljet suurlinn Manila esmalt ei jätnud. Nägin siiski ainult lennujaama ümbrust. Sealt lendasin kohe edasi teisele saarele Kalibole, kust edasi bussiga sadamasse ja laevaga lõplikku sihtkohta - Boracay. Magangi nüüd seda kirjutades juba hotellis voodis - homme kella kaheksast hommikul sukelduma :) Põnev!

Monday, October 12, 2009

Singapur

Baliga võrreldes ikka nagu öö ja päev. Suur linn. Kui siiamaani oli suurlinna vasteks Cairns, siis nüüd tuleb see mõttemudel taas ümber seadistada. Hiiglaslik pilvelõhkujate rajoon. Siin veel paar päeva, neljapäeva hommikul taas edasi, seekord Filipiinidele.

Bali ise

Nonii, ingliskeelsest environmentist väljas. Tähelepanekuid Bali kohta:
• Turistid – lennujaamas viisajärjekorras (kuni üheksa päeva viisa – $10AUD) oodates jooksid televiisorist venekeelsed surfamiskooli reklaamid. Sukeldumispaigas tegi instruktor kambale kiilakatele jõmmidele vene keeles briifingut. Inglased igal pool.
• Hotell – täitsa pekkis kui rahul ma enda ja sellega olen. Kolmekümne austraalia dollari eest öö on tegu ikka uskumatult hea ostuga. Suur avar tuba ja vannituba bassein ja rohelus igal pool, isiklik rõdu, kus igal hommikul hommikusöök serveeritakse. Küsisin, et kust nad teavad, mis kell ma hommikust söön – rootslasest omanik vastas et no worries, kui sa toas või rõdul kella 8 ja 11 vahel ringi askeldad, siis nad näevad sind ja toovad hommikusöögi kohale. Täpselt nii juhtuski. Maast laeni aknad vast aitavad (vt. pilte, kui ma nad ükskord üles laen)

Teemast kõrvale kaldudes peab mainima, et kohalik Bali kohvi (balinese coffee siis, nagu nemad seletavad inglise keeli) mekib päris hästi. Tavaliselt ma kohvi ei joo, aga see jook on tõesti hää.

• Kaubandus – tundub, et enamus asju on kombeks tee ääres müüa. Alates puuviljadest ja päikeseprillidest kuni mitmetonniste kivikujudeni. Istuvad aga rahulikult tee ääres. Söök on odav, viiekümne viie tuhande ruupia eest sain kõhu oigamiseni täis (jaga kümne koma viiega, et saada AUD ja siis üheksa koma ühega et saada EEK :)).
• Kohalikud – sõbralikud ja uudishimulikud. Inglise keelt suuremas osas just eriti ei mõista. Eesti ja miinuskraadide jutu peale olen päris mitmed kabuhirmust lõdisema pannud.
• Liiklus – olin tõsises hämmingus, kuidas lennujaamast hotelli ühes tükis jõudsin. Liiklus on siin ikka täitsa ogar. Arvestada tuleb, et igasugused tsiklid + rollerid outnumberivad (ei tule eestikeelne sõna meelde, neid on rohkem noh) autod suhtes kusagil 3:1. See tähendab, et nad trügivad nii vasakult, paremalt, ülevalt ja alt autodest mööda. Suunatuli tundub siin tähistavat pigem mõtet, et ah ma mõtlesin sinnapoole minna, aga siis mõtlesin ringi. Suunatule näitamise, seejärel peeglisse vaatamise ja seejärel roolikeeramise idee naerdaks siin välja. Tõsiselt. Kaherealise tee puhul hõljuvad autod vasakust-paremast (oleneb, kuspool rohkem ruumi on) sõiduraja äärest teise ja mööduvad oma suva järgi. Teemärgistus on suhteliselt vabatahtlik. Minul tuli juba tagaistmel liiklust jälgides külm higi kaela peale, natukese aja pärast otsustasin pigem raamatusse süüvida. Olen siiamaani hämmastuses, kuidas ma ühtegi õnnetust veel näinud ei ole.
• Sukeldumine – siinmail suhteliselt rahvussport. Mina käisin sukeldumas saare idaosas Tulambenis, kus rannast ca 30 meetri kaugusel lebab merepõhjas laevavrakk. Ka suhteliselt uus kogemus, nii vrakk kui rannast sukeldumine. Nähtavus ei olnud eriti hea ja sukeldujaid oli parves, nii et kõige etem sukeldumine just polnud, aga nägime see-eest paljut – suur barrakuuda, suur parv jackfishe, kes tornaado-kujuliselt ringi ujus jne. Sain mingisuguse pruuni eluka käest nõelata safety stopi tehes. Parasjagu tegin edaspidi saltosid, kui järsku ranne tulitama hakkas. Instruktor vaatas pärast armi üle ja ütles et jah, hydroid on. Noogutasin arusaavalt ja pärast otsisin sõnaraamatust sõna järgi. Ei olnud seal, ju oli släng. Igatahes läks paistetus paari tunniga üle.
• Turg – sinna suundun juba tunni aja pärast, nii et sellest hiljem.
• Kohalik õlu ehk Bintang – serveeritakse jube suurtes 820ML pudelites. Jeekim. Mekib täitsa hea, ei tea miks need austraallased seda kirusid.
• Airasia – sakib, sest homme peab lennu jaoks juba kell 4:30 tõusma.

Sunday, October 11, 2009

Balis

elus ja terve. Kirjutan eluolust arvutisse ja laen hiljem netti. Homme 04:30 lahkumine hotellist ja lend Singapuri :)

Thursday, October 8, 2009

Darwinism

Viimane õhtu Port Douglases käisime Kreeka restoranis söömas. Esmakordselt söödud asjade nimekirja lisandus kalmaar ja mingisugune tume merekarp, mida siinmail musseliks kutsutakse. Too ei olnud eriti meeldiv. Kalamari oli natuke nätsjas, aga täitsa olgu. Õlu mekkis hästi ja töökaaslastega sai kontakte vahetatud ja kõvasti kallistatud.

Järgmine hommik kell üheksa kolmkümmend bussile ja Darwinisse. Lend oli suhteliselt elamusetu, lennuk oli Jetstaril tutikas. Hea tunne oli tasuta lennata – nimelt sai too reis välja teenitud Austraaliasse tuleku eest saadud Qantase boonuspunktidega.
Darwin on jube palav. Lennujaamas võttis vastu 35 kraadi ja lämbe läppev palavus. Olin ettenägelikuna ka lennujaamatransfeerid broneerinud, nii et otse terminalist bussi ja hotelli. Millegipärast paigutati mind kolmesesse tuppa, aga ma ei suuda selles topeltvoodiski laiutada, nii et ruumi on sajaga üle. Täna (neljapäev, 8. oktoober 2009. a. – toim.) käisin ka ühes Darwinile lähedal asuvatest
rahvusparkidest. Kuulsaim on vast Kakadu, aga too on ca 240km Darwinist. Mina käisin Litchfieldi rahvuspargis, mis on kõvasti lähemal. Oi pliin, mis krokodille ma nägin. Port Douglase omadele teevad silmad ette. Hüppavad nimelt teised tagajalgadeni veest välja, et paadist väljaripnevaid lihakäntsakaid näpata. 30 sekundit peale kailt väljumist oli juba kaks kokotrillot paadi ümber – pidavat paadi mootori ära tundma ja kohe tasuta lõunat aimama. Nimelt tunnetavad krokud vees vibratsiooni, mille abil nad selles tumedas ja läbipaismatus vees orienteeruvad. Igatahes olid nad võimsad. Mul on pildid ka.

Edasi reisisime paari kose juurde, kus mõlemas ka ujumas sai käia. Esimeses käisin, teise ajaks olid lühkud just mugavalt ära kuivanud ja ei tahtnud neid enam kasta. Mõnus oli ennast koses ära jahutada, sest isegi niisama kõndides on kümne minuti pärast Brežnevi kulme vaja, et midagi läbi higi näha. Ahjaa, termiidipesasid nägime ka. Jällegi, pildid seletavad rohkem kui ma siin oma sõnadega suudan.
Sõjakas koht see Darwin – linna ümbruses igal pool Teise maailmasõja aegsed lennustripid, suured barakid linna ääres jne.

Paik ise oleks nagu see „real Australia“. Seda muidugi seletaks iga osariigi elanik, et nende state on ikka see ÕIGE ÕIGE Austraalia. Mida iganes. Siin üleval igatahes on punane liiv igal pool, savannilaadne ümbrus jne. Outback? Mina outbackimat outbacki pole igatahes siiamaani näinud. Jääb järgmiseks korraks :)
Aborigeenidest – neid on siin protsentuaalselt ikka kordades rohkem, kui muudes kohtades. Ülemus soovitas enne siiatulekut vältida pimedaid kohti (pidavat seal magama ja kui otsa kõndida, siis vihastavad) ja igasuguseid kõrvaltänavaid. Tema sõnade kinnituseks nägin esimese pooletunnise jalutuskäigu ajal kodutute aborigeenide ja valgete kähmlust ja hiljem kiirtoidurestoranis nähtust toibudes juhtus hoopis kentsakas lugu.

Istun siis rahulikult ja söön oma friikartuleid. Pistan just viimase kusti, kui minu vastu istub maha pikk ja peenike aborigeenlane. Ei paista just kodutu, aga särk on suht määrdunud. Näitab näpuga minu poole. Ütlen, et ei ole raha (inglise keeles). Tema aga ütleb et ei, ma ei tahagi raha, süüa tahan, misjärel on tal tarvis muidugi mu friikartulite karp enda kätte haarata. Kahjuks pidi ta pettuma, aga igaks juhuks tegin sealt kiiresti sääred. Hiljem sealt mööda kõndides istus mees endiselt samal kohal. Elas seda vist raskelt üle :)

Nendel ei pidavat legendi järgi mingit hirmu olema. Mina nimetaks seda pigem jultumuseks ja elementaarse viisakuse puudumiseks, aga see selleks. Maanteeröövid outbackis pidid nimelt järgmised välja nägema: abod viskavad ennast autot nähes terve tee laiuses pikali, ootavad kuni auto seisma jääb ja seejärel hüppavad semud põõsastest välja (soovitus – sõida üle raisast. Ausalt. Selline soovitus ongi.). Teine levinud pettus on auto, millel tee ääres kapott üleval on. Jällegi millegipärast just abode pettus (soovitus – ära jää seisma. Aga kui endal sama jama on ja teistele on sama soovitus antud? :)).

Homme siis Balisse edasi. Annan teada, mis saab. Piltidega ei taha siin hotelli netis jukerdama hakata.

Monday, October 5, 2009

lõpu algus

Vaikselt hakkab kohale jõudma, et reisi lõpp hakkab kätte jõudma. Täna oli viimane tööpäev. Homme ärasaatmisõhtusöök ja viimane pakkimine ja kolmapäeval juba reisi esimene ots ehk Cairns-Darwin. Imelik natuke ka peale kuut kuud tuttavaks ja koduseks saanud linnast lahkuda, aga nii ta läheb!

PS! Austraalia numbril sai krediit otsa, nii et nüüdsest juba tagasi tuttaval Eesti numbril (+3725268295 nendele, kes juba suutsid mu ära unustada ja/või kustutada).

Reis tõotab tulla paljulubav - Filipiinidel üleujutus ja Indoneesias maavärin.
 

zinc poisoning