Darwinism

Viimane õhtu Port Douglases käisime Kreeka restoranis söömas. Esmakordselt söödud asjade nimekirja lisandus kalmaar ja mingisugune tume merekarp, mida siinmail musseliks kutsutakse. Too ei olnud eriti meeldiv. Kalamari oli natuke nätsjas, aga täitsa olgu. Õlu mekkis hästi ja töökaaslastega sai kontakte vahetatud ja kõvasti kallistatud.

Järgmine hommik kell üheksa kolmkümmend bussile ja Darwinisse. Lend oli suhteliselt elamusetu, lennuk oli Jetstaril tutikas. Hea tunne oli tasuta lennata – nimelt sai too reis välja teenitud Austraaliasse tuleku eest saadud Qantase boonuspunktidega.
Darwin on jube palav. Lennujaamas võttis vastu 35 kraadi ja lämbe läppev palavus. Olin ettenägelikuna ka lennujaamatransfeerid broneerinud, nii et otse terminalist bussi ja hotelli. Millegipärast paigutati mind kolmesesse tuppa, aga ma ei suuda selles topeltvoodiski laiutada, nii et ruumi on sajaga üle. Täna (neljapäev, 8. oktoober 2009. a. – toim.) käisin ka ühes Darwinile lähedal asuvatest
rahvusparkidest. Kuulsaim on vast Kakadu, aga too on ca 240km Darwinist. Mina käisin Litchfieldi rahvuspargis, mis on kõvasti lähemal. Oi pliin, mis krokodille ma nägin. Port Douglase omadele teevad silmad ette. Hüppavad nimelt teised tagajalgadeni veest välja, et paadist väljaripnevaid lihakäntsakaid näpata. 30 sekundit peale kailt väljumist oli juba kaks kokotrillot paadi ümber – pidavat paadi mootori ära tundma ja kohe tasuta lõunat aimama. Nimelt tunnetavad krokud vees vibratsiooni, mille abil nad selles tumedas ja läbipaismatus vees orienteeruvad. Igatahes olid nad võimsad. Mul on pildid ka.

Edasi reisisime paari kose juurde, kus mõlemas ka ujumas sai käia. Esimeses käisin, teise ajaks olid lühkud just mugavalt ära kuivanud ja ei tahtnud neid enam kasta. Mõnus oli ennast koses ära jahutada, sest isegi niisama kõndides on kümne minuti pärast Brežnevi kulme vaja, et midagi läbi higi näha. Ahjaa, termiidipesasid nägime ka. Jällegi, pildid seletavad rohkem kui ma siin oma sõnadega suudan.
Sõjakas koht see Darwin – linna ümbruses igal pool Teise maailmasõja aegsed lennustripid, suured barakid linna ääres jne.

Paik ise oleks nagu see „real Australia“. Seda muidugi seletaks iga osariigi elanik, et nende state on ikka see ÕIGE ÕIGE Austraalia. Mida iganes. Siin üleval igatahes on punane liiv igal pool, savannilaadne ümbrus jne. Outback? Mina outbackimat outbacki pole igatahes siiamaani näinud. Jääb järgmiseks korraks :)
Aborigeenidest – neid on siin protsentuaalselt ikka kordades rohkem, kui muudes kohtades. Ülemus soovitas enne siiatulekut vältida pimedaid kohti (pidavat seal magama ja kui otsa kõndida, siis vihastavad) ja igasuguseid kõrvaltänavaid. Tema sõnade kinnituseks nägin esimese pooletunnise jalutuskäigu ajal kodutute aborigeenide ja valgete kähmlust ja hiljem kiirtoidurestoranis nähtust toibudes juhtus hoopis kentsakas lugu.

Istun siis rahulikult ja söön oma friikartuleid. Pistan just viimase kusti, kui minu vastu istub maha pikk ja peenike aborigeenlane. Ei paista just kodutu, aga särk on suht määrdunud. Näitab näpuga minu poole. Ütlen, et ei ole raha (inglise keeles). Tema aga ütleb et ei, ma ei tahagi raha, süüa tahan, misjärel on tal tarvis muidugi mu friikartulite karp enda kätte haarata. Kahjuks pidi ta pettuma, aga igaks juhuks tegin sealt kiiresti sääred. Hiljem sealt mööda kõndides istus mees endiselt samal kohal. Elas seda vist raskelt üle :)

Nendel ei pidavat legendi järgi mingit hirmu olema. Mina nimetaks seda pigem jultumuseks ja elementaarse viisakuse puudumiseks, aga see selleks. Maanteeröövid outbackis pidid nimelt järgmised välja nägema: abod viskavad ennast autot nähes terve tee laiuses pikali, ootavad kuni auto seisma jääb ja seejärel hüppavad semud põõsastest välja (soovitus – sõida üle raisast. Ausalt. Selline soovitus ongi.). Teine levinud pettus on auto, millel tee ääres kapott üleval on. Jällegi millegipärast just abode pettus (soovitus – ära jää seisma. Aga kui endal sama jama on ja teistele on sama soovitus antud? :)).

Homme siis Balisse edasi. Annan teada, mis saab. Piltidega ei taha siin hotelli netis jukerdama hakata.