Kõik on elus ja terved

ja ka auto on käes. Üldiselt võib öelda, et vahepealne aeg on olnud sisustatud tiheda tööga. Karelil ja Kristjanil käib neljas nädal ilma vaba päevata (kui mitte lugeda vihma tõttu katkestatud päevi), Kailil, Kail ja Argol oli esimene vaba päev eile (kolmapäeval).

Kui te arvate, et me lasime inimestel vabal päeval kaua magada, siis te eksite. Nimelt lukustasin ma meie ainukese võtmete paari auto pagasiruumi. Rõõm. Pidime Argo vabal päeval kell veerand seitse (saigi kaua magada teine, tavaliselt on viieks tööl :) üles ajama ja meid tööle sõidutama ajama. Seejärel liitusime RACQ-autoklubiga (miinimum oli 2 aastat, 198AUD. Ühekordne väljakutse oleks olnud 88 dollarit. Praeguse diiliga on vähemalt 2 aastaks 24h roadside assistance olemas), kes operatiivselt meile võtmed tagastas. Ootamatud väljaminekud ruulivad. Luban, et lähiajal kirjutan kodus midagi pikemat Wordis ja pasteerin selle siis netiskäigu ajal siia. Lihtsalt väga raske on sellist aega leida, sest töö ja tööst taastumine hõivab suurema osa ajast.

Rääkides kodust, oleme nüüd uude kohta kolinud :) 3. detsembril lahkusime vanast elukohast ja kolisime ca pool kilomeetrit sama tänavat pidi edasi teise holiday accomodationisse. Kahe magamistoaga korterike, siseõues bassein. Ei kurda :) Luban ka pilte teha. Aga nüüd pubisse, sest neljapäeva õhtuti on siin kann õlut viis dollarit ehk kusagil 40 eeku. Põnev!

Olgem tublid!

Edit: Kuna otsustati, et Kristjan on täna õhtul kaine rool, siis roolis ta ennast peale Kareli pubisse viskamist ja sakslastega käe surumist tagasi interneti juurde. Sakslasi on siin jube palju. Kui kohtad mitte-asiaadist backpackerit, on tõenäosus, et ta on sakslane ca 50%. Meie crews näiteks on viis sakslast, kaks eestlast ja kaks inglast. Üks crew koosneb kuuest korjajast, ühest graderist ehk sellest, kes otsustab mis melon kuhu kasti läheb ja kahest tüdrukust, kes graderi visatud melonid kinni püüavad ja kasti asetavad. Kõik tundub sõnadega kirjutades jube keeruline, aga üritan ühel päeval fotoka tööle kaasa haarata ja asja puust ja punaseks (metallist ja mullaseks?) ära teha.

Uus elamine on meil ikkagi Bargaras ehk ca veerandtunni kaugusel Bundabergist ja kahekümne kaugusel farmist. Kui see kedagi väga huvitab, võin Tomtomi kaarti Eestis näidata teile :). Hommikune ärkamine on tänu teisele autole tunni võrra hilisemaks lükatud ja kargud tuleb nüüdsest alla ajada kell 5 hommikul. Kusagil poole kuuest viime Kai ja Kaili nende farmi tööle ja vurame ise tagasi oma farmi, kus kusagil pool tundi vaba aega on, enne kui meid melonipõllule komandeeritakse. Selle sisustame enamasti kaartide mängimise ja niisama lösutamisega.

Täna, neljapäeval, tegime treilerite arvu poolest rekordpäeva. Päevaga sai täis korjatud 13 treilerit. Iga treileri peal on kuus 300kg ja kaks 500kg kasti ehk täislastis kusagil 2800 kg meloneid. Täna on veel oluline päev, kuna mul sai ametlikult melonitest (okei, arbuusidest, aga ma juba vabandasin et ma neid valesti nimetan kogu aeg) siiber. Ei taha enam, tõsiselt. Maitse käib vastu juba. Läks siis kusagil kolm ja pool nädalat selleks aega :) Vaba päeva enne järgmise nädala keskpaika ei lubatud.

Nii, mida siis veel. Kütus on siin jube odav, läheneb vaikselt dollar/liiter piirile. Ei kurda :)

Otsime võimalust Bundabergist jõuludeks ja uueks aastaks ära minna ja ehk ühe oma reisidest ära teha. Nimelt on meil broneeritud reisipakett, mis hõlmab endas kolme sihtkohta: Fraser Island (http://www.fraserisland.net/, 3 päeva/2 ööd 4x4 safari), seilamine Whitsunday saartel (http://www.whitsundaytourism.com/, 3 päeva/2 ööd purjetamine) ja kanuusõit Noosa Headsis (3 päeva/2 ööd, link puudub - olen laisk). Kui ma seda juba kirjutanud olen, siis anname andeks. Mälu ei ole enam kunagine. Maatöö nüristab :)

Andke teada, kui veel millestki konkreetsest kuulda tahate. Ei oska siia hetkel midagi muud kirjutada. Kell ka juba kolmveerand 11, sügav uneaeg!