Natuke m66dunud p2evadel juhtunust.

Vabandan, et varem pole kirjutada saanud. Netiga on siin nii nagu on ja t66p2evad on ka suht pikad olnud. Olen siiski Wordi asju kirjutanud, kopeerin nyyd siia alla.

Natuke möödunud päevadel juhtunust:

Neljapäeva õhtul ütlesime oma hostelile Bundabergis, et checkime pühapäeval välja. Nimelt pead sellest nii farmile kui ka hostelile kolm päeva ette teatama. Et viisakas või nii. Antud hostelil on aga selline komme, et peale oma lahkumisest teatamist nad võtavad sind julmalt töönimekirjast maha ehk siis sa pead kolm päeva seal lihtsalt niisama passima. Kuna me ütlesime neile neljapäeval suht hilja, siis reedeks seda veel teha ei jõutud ja käisime Kareliga siis ka veel tööl. Minul 1,5 tundi (rõõm!) ja Karelil terve raske päev põllul tomatiämbreid tõstes. Tagasi jõudes oli ta igatahes õlgadest ja kaelalt punane.

Nonii. Ehk siis olime pühapäevast kodutud. Kuna Argo ja Kai (meie uued Austraalia BFFid) majas oli vaba tuba, siis palusime neil omanikult küsida, mida nood arvaksid veel kolme eestlase dessandist. Vastus tuli sealt eitav (ja omanikku ei saa selles süüdistada, sest let’s face it, kui sinu majja tahaksid kahe mosambiiklase lisaks veel kolm tükki kolida, siis arvatavasti muretseksid sa, et varsti on neid seal terve kari).

Reedel käisime ka meie Korea toakaaslase ja hostelisse kolinud eestlase Liinaga väljas. Kõmmutasime Kareliga mänguautomaadis natuke põtru ja võtsime paar õlut. Pubis käis samal ajal pokkeriturniir. Ahjaa, pubides on alati ka slotid või pokkeriautomaadid, mis asuvad põhisaalist eraldi ruumis. Gambling pidi siin jube popp olema. Sadly, nagu meile auto müünud Matthew nentis.

Laupäev, mis muidu oleks tööpäev nagu iga teine, oli meil siis nüüd vaba (vt. Põhjendust ülevalpool). Selle sisustasime majaotsinguga. Kai ja Argo otsustasid nimelt, et nad koliksid sobiva elukoha leidudes meiega kokku. Mis sobis meile ideaalselt, sest lisaks sellele, et me väga hästi läbi saame, on meil ka võimalus nende autot ära kasutada. Nimelt said Kai ja Argo sama hosteli kaudu tööd, homme (teisipäeval) ongi meil esimene tööpäev. Hostelis on vaja olla kell viis. Hommikul. Karm L Aga ma ruttan jälle asjadest ette.

Maja me lõpuks ka leidsime. Asub ta Bargaras mere ääres, Bundabergist umbes veerand tundi sõitu. Täpsem koha nimi on Kelly’s Beach. Neli magamistuba ja privaatne walkway randa, mis asub 50 meetri kaugusel. Erinevalt vulkaanilise musta kiviga kaetud rannikust on siinkohal tegu liivarannaga. Super :). Täna (esmaspäeval) käisime suurtes lainetes ujumas ja proovisime ka boogieboardida (natuke lühem kui surfilaud, sõidetakse kõhuli), mis aga lainete kiiruse ja koguse tõttu eriti ei õnnestunud. Lisaks on siin ka veel sellised asjad nagu hoovused, ja oh boy, vot need on ikka hoovused. Seisad madalas vees ja tunned kuidas taanduv vesi uhub su jalgade alt liiva ära. Lähed lippude vahel vette (iga hommik tähistab vetelpääste rannaribal ala, kus tohib nende valvsa silma all ujuda. See muutub igal hommikul, kuna hoovus on eri aegadel eri kohtades erineva tugevusega) ja ei märkagi, kui oled juba paarkümmend meetrit nendest eemalt kandunud. Kui Kaili ja Kai laudu taltsutada püüdsid, siis me kõndisime Kareli ja Argoga rannas umbes samas tempos, kui nemad kodu poole triivisid J. Nii et üle pea vees ei sooviks sellist asja tunda.

Minu aknast paistab ca 1/20 ulatuses meri (vabandust, ookean) ka kätte. Kõik said omad toad, väljas on suur sundeck, kus paari tunniga vabalt punase selja saab. Üle tee on golfiväljak. Ainuke jama on, et maja on meie kasutada ainult kuni detsembri alguseni, kui saabuvad uued omanikud. Aga kolm-neli nädalat on ka täitsa okei. Äkki tüdineb rannast ära J Maksab see lõbu meile 500AUD/nädal, ehk siis 100 dollarit per nägu. Arvestada juurde, et hostel võtab 10AUD/päev meile töö leidmise eest, siis tuleb see kokku vähem kui 170AUD/nädal, mis hostel meilt küsis (tarkpead kes leidsid et 170=100+7*10, siis teadmiseks, et me ei tööta farmides tavaliselt 7 päeva nädalast ja 10 dollarit võetakse ainult töötatud päeva eest ;) ). Ja hostelieluga võrreldes on see siin ikka luksus. Koht oli saadaval alates esmaspäevast, nii et pühapäeva vastu esmaspäeva veetsime omaniku loal ikkagi Kai ja Argo vanas majas Innes Parkis. Sai kaarte ja Rummyt (aitäh Sven ja Kertu, et mulle seda õpetasite, viimase mängu panin endale ja teistele üllatuseks isegi kinni J) mängitud. Jätsime omanikule tänutäheks karbi Kalevi komme – kuigi ma ei tea kui tänulik ta on kui ta selle avab ja avastab, et karp on mul viimased paar päeva olnud seljakoti polstriks ja lennujaamas on ta ka kindlasti nii mõndagi üle elanud.

Esmaspäeval tööd ei saanud, kuna laupäeval vastu pühapäeva oli siin kõva vihmasadu. Järgmine päev põllul olevat välja näinud selline, et kaks traktorit tõmbavad vao vahelt kolmandat välja. Sadu oli nii tugev, et läpakast filmi vaadates ei suutnud see piisavalt kõva häält teha.

Käisime siis veel poes (proovisime Kareliga watermeloneid tõsta profülaktika mõttes – ei oota eriti seda asja vist J), vaatasime telekat, tegime hommikuks võileibu ja muud sellist igapäevast ja tavalist, mis kirja(blogi-?)musta eriti ei kannata. Ahjaa, Kristjanil on viimased 24 tundi olnud suhteliselt kõrvetav kõhuvalu, mis ei taha kuidagi ära minna. Aga muidu on siin tore!

Ma nüüd küll unustasin kindlasti midagi, aga anname andeks. Toksige ikka Kailit, et tema ka kirjutama hakkaks (+61415433376, küsida võib kõike).