Esimene vihm

Lühikokkuvõtted kahest möödunud päevast: kolmapäeval oli järjekordselt ilus ilm. Päev algas suhteliselt vara, sest kella 11ks kõndisime linna Travellers at Worki briifingule. Asi kestis kusagil pool tundi ja seal käidi üle pangaarve avamine (tehtud :), Tax File Numberi saamine (tehtud :) ja töö leidmine (tegemata). Saime sealt veits kasulikku infot ja brošüüre. Millegi üliolulise kõrval oli hea kuulda, et olime siiamaani vähemalt kõik õigesti teinud. Superannuationid ja TFN'id (lugege www.infoaustralia.eu kui huvi tunnete :) pead õnneks segamini ei ajanud.

Järgmisena läksime autot otsima. Jah just! Nimelt on meil plaan siit reedel ära minna, hetkel on sihtkohaks valitud selline linn nagu Bundaberg. Asub ta Brisbane'ist kolme ja poole tunni sõidu kaugusel ja seal oli rahvusliku Harvest Traili ehk siis riikliku (puu- ja muu viljakorjajate jaoks loodud) infotelefoni järgi töökohti saadaval. Autod olid kahjuks meie hinnarange'ist väljas. Seega on uus plaan (muutub päev-päevalt, olenevalt ilmast ja päikeseketta kujust) teha enne natukene tööd ja auto jaoks raha koguda. Reisivahendiks valime ilmselt bussi. Ja see ei tähenda lihtsalt 17A'd Retke teelt bussijaama. Oo ei. See tähendab bussi Sydney'st Brisbane'i (olenevalt bussist 15-17 tundi) ja bussi Brisbane'ist Bundabergi (veel 5-6 tundi). Et siis pikem kui meie lend. Ookei. Vähemalt pidi see buss Kareli Adelaide-Sydney kogemuse kohaselt peatusi tegema, kus inimesed välja lastakse. Lennukis ei saa selliseid ka küsimise peale. Kui homse telefonikõne peale veel töökohad alles on, siis reedel hakkame minema. Reedel on siin ka halloween (ma ei taha teada, mis Kings Crossis toimuma hakkab - juba praegu on siin drag queenide, homode, kodutute ja prostituutide amalgamatsioon!). Ka meie hostelis toimub, nagu kord ja kohus, suur pidu. Meie veedame selle õhtu vist bussis (loodame, et bussijuht jagab meile maskid).

Neljapäev Sydneys ja esimene vihm. Vihm on siin hoopis teistsugune - hästi tihe ja hästi väikesed veepiisad. Nagu kõnniks siilina läbi udu. Mingit pladinat ei ole. Märjaks teeb kümne palli skaalal kusagil seitsme vääriliselt.

Käisime hommikul reisiagentuuris, rikkurid nagu me oleme. Tõe huvides olgu mainitud, et tegu oli spetsiaalselt backpackeritega tegeleva hosteliga. Broneerisime endale reisi :) Ja me EI SUUDA JUBA OODATA, et me seal oleksime.

Tegu siis paketiga, kus sees põhimõtteliselt kolm asja. Seilamine Whitsunday saartel (pange näiteks Google'i pildiotsingusse Whitehaven beach :), 4x4 safari Fraseri saarel (kus ei ole teid ja on ainult maaliline järv maalilise järve järel, laevavrakid ja bbq ja ööbimine rannal) ja kanuumatk Noose Bays (mis meile tasuta peale visati - miks mitte?). Kõik asjad kestavad 2 või 3 ööd. Tegime ära ettemaksu, ülejäänud osa maksame siis kui rikkad ja uhked oleme. Selles mõttes ka mõistlik diil, et tegu on open ended reisiga. Reisid 12 kuu jooksul siis kui tahad, pead ainult ette oma vautšeriga reisi ära broneerima (Whitsunday pidi kiire olema, muudele ei pidavat probleemi tekkima).

Pärastlõunal käisime koos ülejäänud 1,000,000,000,000 Sydney elaniku ja turistiga akvaariumis. Vähemalt järjekorra järgi võis nii arvata. Tundus, et me ei ole ainukesed, kes mõtlesid et on kavalad ja lähevad halva ilmaga akvaariumisse. Pildid akvaariumist ja Starbucksist:

http://picasaweb.google.com.au/aardhaart/SydneyAquarium#

Siit leiate ka videod, mis selgitavad, miks minust režissööri ei saa. Noh, kõige hullemat ma ei laadinud üles. Selle katkestab naise kiljatus ja minu sorry, et ma talle jala peale astusin :p

Aga jah, õhtul väike longhorn jne.

Homme üritan ennast poole kuue paiku voodist välja ajada, et saaksin Chelsea mängu vaatama kuhugi Darling Harbouri kasiinosse. Eks vaatab, mis sellest nalja saab.

Homme on muidu ette nähtud asjade kokkutõmbamise päev. Pangakaardid, pesu pesemine, sellised asjad. Põnev. No worries :) Olgem tublid.