Siia siis link ka hüpetest :) Tegin neid kokku kolm - tavaline swan dive, tagurpidi hüpe ja siis roof jump. Viimane oli ikka väga äge. Jooksed nii kiiresti kui saad, järsku kaob maapind alt ära.
Enne hüpet kutid ütlevad et nii, loen nüüd siis viiest alla ja siis lähed. Loevad nad viiest üheni kusagil kahe sekundi jooksul, et sa ei saaks viimasel hetkel ümber mõelda :D
Enjoy!
Tuesday, June 30, 2009
Sunday, June 28, 2009
14 days later
Nojah. Vahepeal ei ole lihtsalt midagi eriti tarka juhtunud, sellepärast pole siia ka suurt kirjutanud. Elu on sisustanud töö, magamine ja söömine :) Temperatuur on siin ikka ja alati talvine keskmine ehk keskmised ja kõrgemad 20ndad. Teisipäevaks on plaanis minna ka nööri otsa kõlkuma ja läbi džungli kihutama (www.ajhackett.com.au), et natuke taas puhata. Tööl paistab tulevat erakordselt kiire nädal. Keskmine täituvus on hotellis praegu 90%. Kuna hotellis on kokku 140 tuba ja toas on keskmiselt 2-4 inimest (üks inimene toas on erakordne nähtus), siis tähendab see kusagil 300 inimest. Üksi receptionis kõlkuda on päris pingeline ja samas väljakutset pakkuv. Siiamaani olen hakkama saanud ja suuremaid prohmakaid pole olnud.
Paar päeva tagasi kõndis remondimees küll kogemata tuppa, kus külaline parasjagu sedasama täiskasvanute asja harrastas, aga kellel siis selliseid asju ei juhtuks :)
Paar päeva tagasi kõndis remondimees küll kogemata tuppa, kus külaline parasjagu sedasama täiskasvanute asja harrastas, aga kellel siis selliseid asju ei juhtuks :)
Wednesday, June 17, 2009
Link Kristjani langevarjuhüppe videole
selle leiab siis siit: http://www.youtube.com/watch?v=MRP6hbAJl0c
Tuesday, June 16, 2009
Vabandagem viivituse pärast
Vahepeal on jälle nädalake-paar möödunud. Kõige huvitavam asi juhtus minuga ilmselt eile hommikul kusagil kella 9 paiku, kui mind 14,000 jala kõrguselt täitsa korralikust lennukist alla lükati. 60 sekundit vabalangemist on selline adrenaliinitulv, mida ei saa absoluutselt mitte millegagi võrrelda ega võrdsustada. Seda lihtsalt peab ise kogema. Esimest korda vee all hingamine, esimest korda jalgrattaga sõitmine – midagi sellist. Ainult et põsed lapendavad tuules mitukümmend korda hullemini :) Seda, kui tobe ma kukkudes välja näen, saab imetleda DVDlt, millega mu näoilmed kahjuks igaveseks jäädvustati.
Hüppamas käisime sellises kohas nagu Mission Beach, mis on valitud Austraalia kauneimaks langevarjuhüpete kohaks. Põhjust pole raske otsida – ilus helesinine ookean, kümmekond suuremat ja väiksemat liivarannaga saart, mitmekilomeetrine rannariba maandumiseks, taustaks rohelised mäed. Juba vaate pärast tasub sinna lennureis teha, rääkimata siis kukkumisest :D
Sõit sinna on Port Douglasest ca 3 tundi. Sõitsime sinna eelmisel öösel, sest hüpe oli suhteliselt vara ja ülemuse (kelle video nägi veel tobedam välja) tüdruk ei saanud enne kümmet lahti. Teel vältisin taas kord känguruid, väikseid merisea taolisi olevusi ja muid pudulojuseid, keda siin öösiti teedel rohkem kui autosid leiab. Ka poliisi otsustas mind kolme päeva jooksul teist korda puhuma panna. Lõpuks ei tahtnud ta aga mind ära lasta, vaid edasi rääkida, kuidas George Bush Sr oma 80. sünnipäeval ka langevarjuhüppe kasti risti sai teha.
Saavutuseks võib ka vast lugeda, et valmistasin oma ahjus elu teise pastaroa :) Ka kanašnitsli küpsetamine ei osutunud probleemiks. Ilmselt on mõjutuseks siin väga populaarne telesaade Master Chef Australia (riäliti-šou, kus tavalisi inimesi profikokkadeks treenitakse).
Aga muidu oli teemaks töö-töö-töö, 9 päeva järjest. Homme tööl ja siis jälle kaks päeva vaba. Teisel päeval tahaks ära teha ka Low Islesi kruiisi, kus katamaraaniga siserifi liivasaartele snorgeldama sõidetakse. Vot :)
Auto on samuti aktiivselt müügis. Pakkumisi oluliselt tulnud ei ole, töö juures baarmen on siiamaani tõsisem pakkuja. Majakaaslane sai oma autost lahti, langetades hinda 11,000 pealt 9,000 peale. Sellist kärbet kahjuks ette ei näe. Tema auto oli 2004 aasta Pulsar, millel oli ca 100,000 vähem kilomeetrit, aga see selleks. Meie omal on valuveljed!
Ahjaa, mainin ka asja, mida ma 21. sajandil võimalikuks ei oleks pidanud. Teemaks sideteenuse pakkuja Vodafone, kellel Port Douglases on tõsine häda - nimelt ei saa nende kliendid välja helistada ega kõnesid vastu võtta. Probleem selles, et kõne vastates on liinil suvaline inimene, ise telefoniraamatust kontaktile helistades vastab samuti suvaline inimene (mõlemal juhul ei kuule teine sind) ja keset kõnet hakkab telefon helisema ja liinile tuleb ka kolmas inimene – nastojaishii konverentskõne. Täiesti uskumatu, et selline asi veel juhtuda saab. Järjekordne strike Vodafone’ile, kellega siin kõvasti pettuma on pidanud.
Suhtleme :)
Hüppamas käisime sellises kohas nagu Mission Beach, mis on valitud Austraalia kauneimaks langevarjuhüpete kohaks. Põhjust pole raske otsida – ilus helesinine ookean, kümmekond suuremat ja väiksemat liivarannaga saart, mitmekilomeetrine rannariba maandumiseks, taustaks rohelised mäed. Juba vaate pärast tasub sinna lennureis teha, rääkimata siis kukkumisest :D
Sõit sinna on Port Douglasest ca 3 tundi. Sõitsime sinna eelmisel öösel, sest hüpe oli suhteliselt vara ja ülemuse (kelle video nägi veel tobedam välja) tüdruk ei saanud enne kümmet lahti. Teel vältisin taas kord känguruid, väikseid merisea taolisi olevusi ja muid pudulojuseid, keda siin öösiti teedel rohkem kui autosid leiab. Ka poliisi otsustas mind kolme päeva jooksul teist korda puhuma panna. Lõpuks ei tahtnud ta aga mind ära lasta, vaid edasi rääkida, kuidas George Bush Sr oma 80. sünnipäeval ka langevarjuhüppe kasti risti sai teha.
Saavutuseks võib ka vast lugeda, et valmistasin oma ahjus elu teise pastaroa :) Ka kanašnitsli küpsetamine ei osutunud probleemiks. Ilmselt on mõjutuseks siin väga populaarne telesaade Master Chef Australia (riäliti-šou, kus tavalisi inimesi profikokkadeks treenitakse).
Aga muidu oli teemaks töö-töö-töö, 9 päeva järjest. Homme tööl ja siis jälle kaks päeva vaba. Teisel päeval tahaks ära teha ka Low Islesi kruiisi, kus katamaraaniga siserifi liivasaartele snorgeldama sõidetakse. Vot :)
Auto on samuti aktiivselt müügis. Pakkumisi oluliselt tulnud ei ole, töö juures baarmen on siiamaani tõsisem pakkuja. Majakaaslane sai oma autost lahti, langetades hinda 11,000 pealt 9,000 peale. Sellist kärbet kahjuks ette ei näe. Tema auto oli 2004 aasta Pulsar, millel oli ca 100,000 vähem kilomeetrit, aga see selleks. Meie omal on valuveljed!
Ahjaa, mainin ka asja, mida ma 21. sajandil võimalikuks ei oleks pidanud. Teemaks sideteenuse pakkuja Vodafone, kellel Port Douglases on tõsine häda - nimelt ei saa nende kliendid välja helistada ega kõnesid vastu võtta. Probleem selles, et kõne vastates on liinil suvaline inimene, ise telefoniraamatust kontaktile helistades vastab samuti suvaline inimene (mõlemal juhul ei kuule teine sind) ja keset kõnet hakkab telefon helisema ja liinile tuleb ka kolmas inimene – nastojaishii konverentskõne. Täiesti uskumatu, et selline asi veel juhtuda saab. Järjekordne strike Vodafone’ile, kellega siin kõvasti pettuma on pidanud.
Suhtleme :)
Saturday, June 6, 2009
Nädal möödas
Nonii. Vabandan, et pole natukene aega blogi täiendanud, aga selle seletuseks järgnev sündmuste ahel:
Kuna peale Kareli ja Kätlini ära saatmist (vabandan, et üllatuse Kareli vanematele ära rikkusin oma blogi täiendamisega :) tahtsin järgmise päeva Cairnsis produktiivselt veeta, broneerisin aja Mitsubishi teeninduses, et lõpuks auto küljepeegel ära vahetada. Kuna jõudsin sinna varajase lennu aja tõttu kusagil poolteist tundi enne avamist, jõudsin autos PSP peale sellise filmi nagu Jumper ära vaadata. Täitsa talutav ajaviide.
Kuna auto veetis aega teeninduses, käisin vahepeal firma tasuta bussiga linnas ringi jalutamas. Ilm oli suhteliselt õnnetu, seega sõin Subways hommikust ja veetsin kaubanduskeskuses aega. Loomulikult ei õnnestunud PSP mänge ostmata jääda.
Peale peegli vahetust pidin autole ka müügiks vajaliku Roadworthy Certificate'i tegema. Tegu siis põhimõtteliselt tehnoülevaatusega, aga Queenslandis on see vajalik ainult müügiks. Kehtib kolm kuud ja maksab 60-70 dollarit. Sealt aga auto läbi ei läinud, ülla-ülla. Nimelt oli summuti püti ja pütist eestpoolt rooste poolt läbi söövitatud ja nõudis vahetamist. Vot siis. Veel üks 350-dollariline laks.
Kõige selle pluss üüri maksmise tulemusena olid mul näpud nii põhjas, et neti jaoks põhimõtteliselt raha ei olnud :)
Kareli ära saatmise õhtul selgus telefonikõne tagajärel ka tõsiasi, et mu isa tuleb septembri alguses siia reisile :) Saabumine 1. septembril ja lahkumine Melbourne'ist 15. hommikul. Sünnipäevaks broneerisin ta nädalaks meie hotelli ja üritan temaga nädalakese põhja-Queenslandis ringi sõita ja reisidel käia.
Lõpuks sain siiski roadworthy kätte ja auto on nüüd ametlikult müügis, nii internetis kui ka kuulutusseinadel.
Ülejäänud nädala on sisustanud peaasjalikult töö.
Eelmise laupäeva õhtul sai ka ülemustega jalgpalli käia vaatamas. Kuivõrd siin linnas eriti lähedasi sõpru pole, siis vähemalt ülemus on jalkafänn :) Igatahes oli väga huvitav õhtu, keset ööd tagasi taarudes sai ka kohustuslik kebab söödud.
Hetkel käimas projekti 9-päeva-järjest kolmas faas. Edasi siit on ainult õhtused vahetused, mis mulle ka rohkem meeldivad.
15. juuniks broneeris ülemus ka nelja kilomeetri kõrguselt taevast alla kukutamise. Jaiks. Ootan juba huviga, kes kelle enne lennukist alla lükkab.
Kuna peale Kareli ja Kätlini ära saatmist (vabandan, et üllatuse Kareli vanematele ära rikkusin oma blogi täiendamisega :) tahtsin järgmise päeva Cairnsis produktiivselt veeta, broneerisin aja Mitsubishi teeninduses, et lõpuks auto küljepeegel ära vahetada. Kuna jõudsin sinna varajase lennu aja tõttu kusagil poolteist tundi enne avamist, jõudsin autos PSP peale sellise filmi nagu Jumper ära vaadata. Täitsa talutav ajaviide.
Kuna auto veetis aega teeninduses, käisin vahepeal firma tasuta bussiga linnas ringi jalutamas. Ilm oli suhteliselt õnnetu, seega sõin Subways hommikust ja veetsin kaubanduskeskuses aega. Loomulikult ei õnnestunud PSP mänge ostmata jääda.
Peale peegli vahetust pidin autole ka müügiks vajaliku Roadworthy Certificate'i tegema. Tegu siis põhimõtteliselt tehnoülevaatusega, aga Queenslandis on see vajalik ainult müügiks. Kehtib kolm kuud ja maksab 60-70 dollarit. Sealt aga auto läbi ei läinud, ülla-ülla. Nimelt oli summuti püti ja pütist eestpoolt rooste poolt läbi söövitatud ja nõudis vahetamist. Vot siis. Veel üks 350-dollariline laks.
Kõige selle pluss üüri maksmise tulemusena olid mul näpud nii põhjas, et neti jaoks põhimõtteliselt raha ei olnud :)
Kareli ära saatmise õhtul selgus telefonikõne tagajärel ka tõsiasi, et mu isa tuleb septembri alguses siia reisile :) Saabumine 1. septembril ja lahkumine Melbourne'ist 15. hommikul. Sünnipäevaks broneerisin ta nädalaks meie hotelli ja üritan temaga nädalakese põhja-Queenslandis ringi sõita ja reisidel käia.
Lõpuks sain siiski roadworthy kätte ja auto on nüüd ametlikult müügis, nii internetis kui ka kuulutusseinadel.
Ülejäänud nädala on sisustanud peaasjalikult töö.
Eelmise laupäeva õhtul sai ka ülemustega jalgpalli käia vaatamas. Kuivõrd siin linnas eriti lähedasi sõpru pole, siis vähemalt ülemus on jalkafänn :) Igatahes oli väga huvitav õhtu, keset ööd tagasi taarudes sai ka kohustuslik kebab söödud.
Hetkel käimas projekti 9-päeva-järjest kolmas faas. Edasi siit on ainult õhtused vahetused, mis mulle ka rohkem meeldivad.
15. juuniks broneeris ülemus ka nelja kilomeetri kõrguselt taevast alla kukutamise. Jaiks. Ootan juba huviga, kes kelle enne lennukist alla lükkab.
Monday, May 25, 2009
Kurb lahkuminek :)
Täna õhtul Karelit ja Kätlinit ära saatma Cairnsi. Homme varahommikul on nende lend Coolangattasse, kust nad paari päeva pärast läbi Aasia tagasi Eestisse rändavad. Tuult tiibadesse :)
Viimast päeva siis veel Karel ja Kristjan koos Down Under, siis peab jälle blogile uue nime mõtlema.
PS! Täna jälle viimast päeva internet. Kohe vist jälle juurde ei osta.
Viimast päeva siis veel Karel ja Kristjan koos Down Under, siis peab jälle blogile uue nime mõtlema.
PS! Täna jälle viimast päeva internet. Kohe vist jälle juurde ei osta.
Thursday, May 21, 2009
Hilinenud blogikanne
Kuna ma vähemalt kolm õhtut nuputasin, kuidas blogikannet tööarvutist siia saada (USB unustasin maha koguaeg, telefoni juhtme samamoodi, file sharingu saidid olid stellal blockitud koguaeg, gmaili ei saa jne jne. Lõpuks tuli meelde, et töömeilile saab ju ka seda attachida - daa), siis nüüd ta lõpuks siia üles saabki. Vahepeal eriti midagi hämmastavat juhtunud ei ole. Rutiiniks on saanud peale tööd koju jõudes (ca 23:10) söögi valmistamine, teleka ja sarjade vaatamine ja magamaminek kusagil kell 4. Ülestõusmine 12:00-14:00 vahel. Eesti rütm :) Aga nüüd labane kopi-peist:
Uskumatu. Minust on saanud mingisugune gekomagnet. Millegip2rast on need elukad, kellest austraalias yle ega ymber ei p22se, mulle viimasel ajal liigagi l2hedasteks s6pradeks saanud.
N2ide 1:
Yleeile 6htul kodus kokates (haa, okei, tegelt panin kyyslaaigusaia ahju) kukkus mulle yks otse s2rgi kaelusesse. Ju oli s6ber halogeenlambi peal rahulikult k2rbseid oodanud, kuni too inimtegevuse tagaj2rjel kuumaks hakkas minema. Lasi siis geko ennast lambist lahti ja maanduski mulle otse seljale. P2rast lyhikest teekonda m66da mu selgroogu otsustas ta must irduda ja pyksiv2rvlist sisse mitte minna. Igati m6istlik otsus. Hyppas siis ilmselges n2rvishokis otse kylmkapi alla, vaatas minuga paarkymmend sekundit t6tt ja siis jooksis minema. Tunne oli umbes, nagu kui seda igale poole kleepuvat l6gapalli, mida lapsep6lves loobitud sai, m66da ihu liigutada.
N2ide 2:
T66 juures on meie arvutite monitorid klaaskatte all, laua sisse ehitatud. Yks kena p2ev kukkus geko heast peast keset kylalist sisse checkides laua alumiselt kyljelt monitori peal ja ajas natukene aega hiirt taga. T2itsa segane.
N2ide 3:
Igal suvalisel ajal suvalist Austraalia maja seina vaadates (olgu, v6ib-olla on selleks vaja seinakella liigutada, aga see ei puutu asjasse) v6ib gekot n2ha. Rahvusroomaja v6i nii, ytleks mina. Bundabergis panime Daniga oma toa gekodele ka nimed – Graham the Gecko ja Gregory the Gecko. Otsustasin oma toa oma (tavaliselt jookseb m66da kapi peegelseina) ristida Lennartiks.
Vahepeal juhtunust veel niipalju, et k2esoleva n2dala esmasp2ev-neljap2ev olid mul vabad. Pyhap2eva 6htu oli esimene 6htu, kui Port Douglases v2ljas sai k2idud. T6sine pingelangus. Edasise 6htu k6rghetked olid:
• Baari minek ja sinna tagasi sisse mitte saamine – esialgu lasti mind sisse lubadusel, et ma joon ainult vett. Heakene kyll. L2ksin siis v2lja telefonile vastama ja enam mind tagasi sisse ei lubatud. Telefonil krediit ka otsas. Ohhoo. K6ndisin siis tagasi hotelli poole, kus toimus…
• …ylemuse yles 2ratamine ja jalgpalli vaatamine. Esimese poolaja veetsin hommikus66gitoas, kus pugisin 2ra oma paari-kolme inimese muffinid ja mahla ja r66mustasin poolaja 2-0 eduseisu yle (Chelsea m2ngis Arsenali, ylemuse lemmikmeeskonnaga). Sellele j2rgnes…
• …ylemuse 2ratamine kell 2 66sel. Unise ylemusega vaatasime teise poolaja vabas toas (l6ppskoor 4-1, mida ma talle siiamaani meelde tuletan). Suures r66mujoovastuses otsustasin…
• …rattaga koju s6ita. Nii sinka-vonka pole ma vist kunagi s6itnud, aga koju ma j6udsin. Kahjuks j2rgnes sellele…
• … yks kohutav hommik, millest ma edasi ei r22gi. Jalad sain l6puks alla kusagil 14:00
Teisip2eval k2isin taas sukeldumisreisil. Juhuslikult olid paar p2eva tagasi hotelli sisse astunud soome-saksa abielupaar (kelle ma soome keeles kohe 10 ööks meile j22ma 2ra r22kisi, pieni alennushinta kuulus asja juurde ) koos rootslasest s6braga, kes ka teisip2eval sama firmaga reefile s6itsid. Kysisin poolmuidu ylemuselt samaks p2evaks tasuta tutvumisreisi. 6nnestus. Need sukeldumised on seni olnutest parimad. N2gin haid, stingrayd ja yleyldse oli m6nus ilm ja m6nus seltskond. Kaheksajala kodus k2isime, aga kahjuks ei olnud ta hetkel kohal. Sukeldumine on ikka parim
Teisip2eva 6htul s6itsin Cairnsi, kus 66bisin kaks 66d K2tlini ja Kareli juures. Sain ka teada selle blogikande pommuudise – nimelt s6idavad K2tlin ja Karel koos tagasi Eestisse ja toimub see 6ige pea – 26. mail.
Sellest p2evast alates olen siis Austraaliamaal t2itsa yksi. Vot nii. Tundub, et ma peletan reisikaaslasi
Seoses sellega on aeg vaikselt hakata ka autost lahti saama. Paar v2ikest asja on vaja enne 2ra teha: kyljepeegel 2ra parandada ja v6ib-olla roolikatet natuke kohendada. Siis Roadworthy Certificate ehk RWC 2ra teha ja siis kuulutus yles panna. Vot. Lootused eriti k6rged ei ole, aga ehk saab sama hinna auto eest ikkagi k2tte. Kui ei, siis ei. Teeninud on ta meid h2sti.
Kolmap2ev ja neljap2ev sai niisama Cairnsis molutatud, PSPle m2nge ostetud (ahjaa, ma pole ju r22kinudki – j2rgmises l6igus), m2kktoonaldsis s66dud (siin ju ei ole) ja pea laiali linna peal ringi k2ima. K2isin ka oma unelmate sukeldumisreisi kontoris. Seal 6eldi, et minusugusel algajal polegi m6tet seda seitsmep2evast teha, sest see on natuke liiga advanced Mis seal ikka, tuleb natuke sukeldumisi v66 alla saada.
Ostsin omale ka m2nguasja – syydistan Argot. Tema sai selle endale synnip2evaks ja kuidas siis nii, et minul seda ei ole. Saame nyyd m2nge vahetada varsti (eks, Argo?). tegu siis k2eshoitava m2ngukonsooliga (m6elge sellele vene aja hundim2ngule, kus jooksid vasakult paremale ja paremalt vasakule ja pidid kukkuvaid mune pyydma korvi), mis oskab ka skaipida suhteliselt hea kvaliteediga ja netis k2ia. Esimene proovik6ne isaga on ka peetud.
Nyyd olen j2lle 8 p2eva t66l ja siis paar p2eva vaba. Nii see elu siin k2ib T66rahva v2rk.
Oma synnip2eva hommiku esimesed tunnid veedan vist t66l, sest Chelsea m2ngib alates kella yhest Blackburniga ja tahaks seda ikkagi n2ha. Mis siis, et Wankchester Junaited kahjuks eile tiitli 2ra v6ttis. Raidile 6nne
Olge tublid!
Uskumatu. Minust on saanud mingisugune gekomagnet. Millegip2rast on need elukad, kellest austraalias yle ega ymber ei p22se, mulle viimasel ajal liigagi l2hedasteks s6pradeks saanud.
N2ide 1:
Yleeile 6htul kodus kokates (haa, okei, tegelt panin kyyslaaigusaia ahju) kukkus mulle yks otse s2rgi kaelusesse. Ju oli s6ber halogeenlambi peal rahulikult k2rbseid oodanud, kuni too inimtegevuse tagaj2rjel kuumaks hakkas minema. Lasi siis geko ennast lambist lahti ja maanduski mulle otse seljale. P2rast lyhikest teekonda m66da mu selgroogu otsustas ta must irduda ja pyksiv2rvlist sisse mitte minna. Igati m6istlik otsus. Hyppas siis ilmselges n2rvishokis otse kylmkapi alla, vaatas minuga paarkymmend sekundit t6tt ja siis jooksis minema. Tunne oli umbes, nagu kui seda igale poole kleepuvat l6gapalli, mida lapsep6lves loobitud sai, m66da ihu liigutada.
N2ide 2:
T66 juures on meie arvutite monitorid klaaskatte all, laua sisse ehitatud. Yks kena p2ev kukkus geko heast peast keset kylalist sisse checkides laua alumiselt kyljelt monitori peal ja ajas natukene aega hiirt taga. T2itsa segane.
N2ide 3:
Igal suvalisel ajal suvalist Austraalia maja seina vaadates (olgu, v6ib-olla on selleks vaja seinakella liigutada, aga see ei puutu asjasse) v6ib gekot n2ha. Rahvusroomaja v6i nii, ytleks mina. Bundabergis panime Daniga oma toa gekodele ka nimed – Graham the Gecko ja Gregory the Gecko. Otsustasin oma toa oma (tavaliselt jookseb m66da kapi peegelseina) ristida Lennartiks.
Vahepeal juhtunust veel niipalju, et k2esoleva n2dala esmasp2ev-neljap2ev olid mul vabad. Pyhap2eva 6htu oli esimene 6htu, kui Port Douglases v2ljas sai k2idud. T6sine pingelangus. Edasise 6htu k6rghetked olid:
• Baari minek ja sinna tagasi sisse mitte saamine – esialgu lasti mind sisse lubadusel, et ma joon ainult vett. Heakene kyll. L2ksin siis v2lja telefonile vastama ja enam mind tagasi sisse ei lubatud. Telefonil krediit ka otsas. Ohhoo. K6ndisin siis tagasi hotelli poole, kus toimus…
• …ylemuse yles 2ratamine ja jalgpalli vaatamine. Esimese poolaja veetsin hommikus66gitoas, kus pugisin 2ra oma paari-kolme inimese muffinid ja mahla ja r66mustasin poolaja 2-0 eduseisu yle (Chelsea m2ngis Arsenali, ylemuse lemmikmeeskonnaga). Sellele j2rgnes…
• …ylemuse 2ratamine kell 2 66sel. Unise ylemusega vaatasime teise poolaja vabas toas (l6ppskoor 4-1, mida ma talle siiamaani meelde tuletan). Suures r66mujoovastuses otsustasin…
• …rattaga koju s6ita. Nii sinka-vonka pole ma vist kunagi s6itnud, aga koju ma j6udsin. Kahjuks j2rgnes sellele…
• … yks kohutav hommik, millest ma edasi ei r22gi. Jalad sain l6puks alla kusagil 14:00
Teisip2eval k2isin taas sukeldumisreisil. Juhuslikult olid paar p2eva tagasi hotelli sisse astunud soome-saksa abielupaar (kelle ma soome keeles kohe 10 ööks meile j22ma 2ra r22kisi, pieni alennushinta kuulus asja juurde ) koos rootslasest s6braga, kes ka teisip2eval sama firmaga reefile s6itsid. Kysisin poolmuidu ylemuselt samaks p2evaks tasuta tutvumisreisi. 6nnestus. Need sukeldumised on seni olnutest parimad. N2gin haid, stingrayd ja yleyldse oli m6nus ilm ja m6nus seltskond. Kaheksajala kodus k2isime, aga kahjuks ei olnud ta hetkel kohal. Sukeldumine on ikka parim
Teisip2eva 6htul s6itsin Cairnsi, kus 66bisin kaks 66d K2tlini ja Kareli juures. Sain ka teada selle blogikande pommuudise – nimelt s6idavad K2tlin ja Karel koos tagasi Eestisse ja toimub see 6ige pea – 26. mail.
Sellest p2evast alates olen siis Austraaliamaal t2itsa yksi. Vot nii. Tundub, et ma peletan reisikaaslasi
Seoses sellega on aeg vaikselt hakata ka autost lahti saama. Paar v2ikest asja on vaja enne 2ra teha: kyljepeegel 2ra parandada ja v6ib-olla roolikatet natuke kohendada. Siis Roadworthy Certificate ehk RWC 2ra teha ja siis kuulutus yles panna. Vot. Lootused eriti k6rged ei ole, aga ehk saab sama hinna auto eest ikkagi k2tte. Kui ei, siis ei. Teeninud on ta meid h2sti.
Kolmap2ev ja neljap2ev sai niisama Cairnsis molutatud, PSPle m2nge ostetud (ahjaa, ma pole ju r22kinudki – j2rgmises l6igus), m2kktoonaldsis s66dud (siin ju ei ole) ja pea laiali linna peal ringi k2ima. K2isin ka oma unelmate sukeldumisreisi kontoris. Seal 6eldi, et minusugusel algajal polegi m6tet seda seitsmep2evast teha, sest see on natuke liiga advanced Mis seal ikka, tuleb natuke sukeldumisi v66 alla saada.
Ostsin omale ka m2nguasja – syydistan Argot. Tema sai selle endale synnip2evaks ja kuidas siis nii, et minul seda ei ole. Saame nyyd m2nge vahetada varsti (eks, Argo?). tegu siis k2eshoitava m2ngukonsooliga (m6elge sellele vene aja hundim2ngule, kus jooksid vasakult paremale ja paremalt vasakule ja pidid kukkuvaid mune pyydma korvi), mis oskab ka skaipida suhteliselt hea kvaliteediga ja netis k2ia. Esimene proovik6ne isaga on ka peetud.
Nyyd olen j2lle 8 p2eva t66l ja siis paar p2eva vaba. Nii see elu siin k2ib T66rahva v2rk.
Oma synnip2eva hommiku esimesed tunnid veedan vist t66l, sest Chelsea m2ngib alates kella yhest Blackburniga ja tahaks seda ikkagi n2ha. Mis siis, et Wankchester Junaited kahjuks eile tiitli 2ra v6ttis. Raidile 6nne
Olge tublid!
Subscribe to:
Posts (Atom)
