Thursday, July 8, 2010
Ikka elus
ja ka pulmad on nyyd seljataga. Pilte on palju ja enamus neist on Facebookis. Homme on kuueks 66ks Boracayle minek.
Wednesday, June 30, 2010
Filipiinid 2
Tere taas!
Paar p2eva on m66das - aklimatiseerumine on saavutatud ja k6ik on h2sti. Vihma sajab ajuti v2ga tugevalt, aga seda enamasti v2ga lyhikest aega. Eilne p2ev m66dus vaatamata vihmale enamuses basseinis, kuhu sai poest ostetud ujumismadratsid.
Teine p2eva pool sai veedetud kaubanduskeskuses, mille suguse jaoks vist Eestis ruumi ei ole. Juba parkimismajal on kaheksa korrust, nii et auto leidmine muutub omaette orienteerumism2nguks.
Imelik on m6elda, et varsti on juba viiendik reisist l2inud.
Mahal kita Macy :)
Paar p2eva on m66das - aklimatiseerumine on saavutatud ja k6ik on h2sti. Vihma sajab ajuti v2ga tugevalt, aga seda enamasti v2ga lyhikest aega. Eilne p2ev m66dus vaatamata vihmale enamuses basseinis, kuhu sai poest ostetud ujumismadratsid.
Teine p2eva pool sai veedetud kaubanduskeskuses, mille suguse jaoks vist Eestis ruumi ei ole. Juba parkimismajal on kaheksa korrust, nii et auto leidmine muutub omaette orienteerumism2nguks.
Imelik on m6elda, et varsti on juba viiendik reisist l2inud.
Mahal kita Macy :)
Monday, June 28, 2010
Filipiinidel
Annan teada, et olen ilusti Filipiinidel p2ral ja kohal. Eelmine 66 sai yritatud reisi tasa magada, ent natukene v2sinud tunne on siiamaani. Reis kulges ilma suuremate hilinemiste ja tagasil66kideta, viiest+kahest reisi alustanust j6udis p2rale 5+2.
Kristjan
Kristjan
Thursday, October 15, 2009
Pildid Darwinist ja mõned Bali omad ka.
http://picasaweb.google.com.au/aardhaart/DaaaaaarwinnnPLUSWaitForItBAAARRRRLi
Millegipärast piltide kommentaare seekord ei laadinud üles. Viimased pildid on Bali :)
Millegipärast piltide kommentaare seekord ei laadinud üles. Viimased pildid on Bali :)
Singapur ja Filipiinid
Singapur on ikka imede linn. Suured kaubanduskeskused üksteise kõrval, lõputult inimesi ja autosid, lõpmatul hulgal betooni. Kui hooned hakkavad harvemaks jääma, tähendab see, et oled juba suht Malaisia lähedale jõudnud :)
Proovisin jällegi vähemalt kahtekümmet erinevat toitu, alates Jaapani ja Hiina toidust kuni India ja Malaisia omani. Siin on söömine kultuuri osa, lauale tuuakse üldjuhul 5-20 taldrikut, kust siis toitu jagatakse ja juttu aetakse. Söömaajad kestavad üldjuhul paar tundi. Pole harjunud. Selle tõestuseks tuli kõige ekstreemsema (toidu hulga ja valiku suhtes) söögipäeva tulemusena lõpp-produkt suu kaudu väljutada, sest seedimine ei olnud sellise hulga kulinaarse uudistoodanguga üht meelt.
Filipiinidele lennates oli igatahes kerge kultuurišokk - tsivilisatsioonist tagasi pudi-padi müüvasse ülerahvastatusse räpasesse riiki. No mitte just nii hull, aga eriti positiivset muljet suurlinn Manila esmalt ei jätnud. Nägin siiski ainult lennujaama ümbrust. Sealt lendasin kohe edasi teisele saarele Kalibole, kust edasi bussiga sadamasse ja laevaga lõplikku sihtkohta - Boracay. Magangi nüüd seda kirjutades juba hotellis voodis - homme kella kaheksast hommikul sukelduma :) Põnev!
Proovisin jällegi vähemalt kahtekümmet erinevat toitu, alates Jaapani ja Hiina toidust kuni India ja Malaisia omani. Siin on söömine kultuuri osa, lauale tuuakse üldjuhul 5-20 taldrikut, kust siis toitu jagatakse ja juttu aetakse. Söömaajad kestavad üldjuhul paar tundi. Pole harjunud. Selle tõestuseks tuli kõige ekstreemsema (toidu hulga ja valiku suhtes) söögipäeva tulemusena lõpp-produkt suu kaudu väljutada, sest seedimine ei olnud sellise hulga kulinaarse uudistoodanguga üht meelt.
Filipiinidele lennates oli igatahes kerge kultuurišokk - tsivilisatsioonist tagasi pudi-padi müüvasse ülerahvastatusse räpasesse riiki. No mitte just nii hull, aga eriti positiivset muljet suurlinn Manila esmalt ei jätnud. Nägin siiski ainult lennujaama ümbrust. Sealt lendasin kohe edasi teisele saarele Kalibole, kust edasi bussiga sadamasse ja laevaga lõplikku sihtkohta - Boracay. Magangi nüüd seda kirjutades juba hotellis voodis - homme kella kaheksast hommikul sukelduma :) Põnev!
Monday, October 12, 2009
Singapur
Baliga võrreldes ikka nagu öö ja päev. Suur linn. Kui siiamaani oli suurlinna vasteks Cairns, siis nüüd tuleb see mõttemudel taas ümber seadistada. Hiiglaslik pilvelõhkujate rajoon. Siin veel paar päeva, neljapäeva hommikul taas edasi, seekord Filipiinidele.
Bali ise
Nonii, ingliskeelsest environmentist väljas. Tähelepanekuid Bali kohta:
• Turistid – lennujaamas viisajärjekorras (kuni üheksa päeva viisa – $10AUD) oodates jooksid televiisorist venekeelsed surfamiskooli reklaamid. Sukeldumispaigas tegi instruktor kambale kiilakatele jõmmidele vene keeles briifingut. Inglased igal pool.
• Hotell – täitsa pekkis kui rahul ma enda ja sellega olen. Kolmekümne austraalia dollari eest öö on tegu ikka uskumatult hea ostuga. Suur avar tuba ja vannituba bassein ja rohelus igal pool, isiklik rõdu, kus igal hommikul hommikusöök serveeritakse. Küsisin, et kust nad teavad, mis kell ma hommikust söön – rootslasest omanik vastas et no worries, kui sa toas või rõdul kella 8 ja 11 vahel ringi askeldad, siis nad näevad sind ja toovad hommikusöögi kohale. Täpselt nii juhtuski. Maast laeni aknad vast aitavad (vt. pilte, kui ma nad ükskord üles laen)
Teemast kõrvale kaldudes peab mainima, et kohalik Bali kohvi (balinese coffee siis, nagu nemad seletavad inglise keeli) mekib päris hästi. Tavaliselt ma kohvi ei joo, aga see jook on tõesti hää.
• Kaubandus – tundub, et enamus asju on kombeks tee ääres müüa. Alates puuviljadest ja päikeseprillidest kuni mitmetonniste kivikujudeni. Istuvad aga rahulikult tee ääres. Söök on odav, viiekümne viie tuhande ruupia eest sain kõhu oigamiseni täis (jaga kümne koma viiega, et saada AUD ja siis üheksa koma ühega et saada EEK :)).
• Kohalikud – sõbralikud ja uudishimulikud. Inglise keelt suuremas osas just eriti ei mõista. Eesti ja miinuskraadide jutu peale olen päris mitmed kabuhirmust lõdisema pannud.
• Liiklus – olin tõsises hämmingus, kuidas lennujaamast hotelli ühes tükis jõudsin. Liiklus on siin ikka täitsa ogar. Arvestada tuleb, et igasugused tsiklid + rollerid outnumberivad (ei tule eestikeelne sõna meelde, neid on rohkem noh) autod suhtes kusagil 3:1. See tähendab, et nad trügivad nii vasakult, paremalt, ülevalt ja alt autodest mööda. Suunatuli tundub siin tähistavat pigem mõtet, et ah ma mõtlesin sinnapoole minna, aga siis mõtlesin ringi. Suunatule näitamise, seejärel peeglisse vaatamise ja seejärel roolikeeramise idee naerdaks siin välja. Tõsiselt. Kaherealise tee puhul hõljuvad autod vasakust-paremast (oleneb, kuspool rohkem ruumi on) sõiduraja äärest teise ja mööduvad oma suva järgi. Teemärgistus on suhteliselt vabatahtlik. Minul tuli juba tagaistmel liiklust jälgides külm higi kaela peale, natukese aja pärast otsustasin pigem raamatusse süüvida. Olen siiamaani hämmastuses, kuidas ma ühtegi õnnetust veel näinud ei ole.
• Sukeldumine – siinmail suhteliselt rahvussport. Mina käisin sukeldumas saare idaosas Tulambenis, kus rannast ca 30 meetri kaugusel lebab merepõhjas laevavrakk. Ka suhteliselt uus kogemus, nii vrakk kui rannast sukeldumine. Nähtavus ei olnud eriti hea ja sukeldujaid oli parves, nii et kõige etem sukeldumine just polnud, aga nägime see-eest paljut – suur barrakuuda, suur parv jackfishe, kes tornaado-kujuliselt ringi ujus jne. Sain mingisuguse pruuni eluka käest nõelata safety stopi tehes. Parasjagu tegin edaspidi saltosid, kui järsku ranne tulitama hakkas. Instruktor vaatas pärast armi üle ja ütles et jah, hydroid on. Noogutasin arusaavalt ja pärast otsisin sõnaraamatust sõna järgi. Ei olnud seal, ju oli släng. Igatahes läks paistetus paari tunniga üle.
• Turg – sinna suundun juba tunni aja pärast, nii et sellest hiljem.
• Kohalik õlu ehk Bintang – serveeritakse jube suurtes 820ML pudelites. Jeekim. Mekib täitsa hea, ei tea miks need austraallased seda kirusid.
• Airasia – sakib, sest homme peab lennu jaoks juba kell 4:30 tõusma.
• Turistid – lennujaamas viisajärjekorras (kuni üheksa päeva viisa – $10AUD) oodates jooksid televiisorist venekeelsed surfamiskooli reklaamid. Sukeldumispaigas tegi instruktor kambale kiilakatele jõmmidele vene keeles briifingut. Inglased igal pool.
• Hotell – täitsa pekkis kui rahul ma enda ja sellega olen. Kolmekümne austraalia dollari eest öö on tegu ikka uskumatult hea ostuga. Suur avar tuba ja vannituba bassein ja rohelus igal pool, isiklik rõdu, kus igal hommikul hommikusöök serveeritakse. Küsisin, et kust nad teavad, mis kell ma hommikust söön – rootslasest omanik vastas et no worries, kui sa toas või rõdul kella 8 ja 11 vahel ringi askeldad, siis nad näevad sind ja toovad hommikusöögi kohale. Täpselt nii juhtuski. Maast laeni aknad vast aitavad (vt. pilte, kui ma nad ükskord üles laen)
Teemast kõrvale kaldudes peab mainima, et kohalik Bali kohvi (balinese coffee siis, nagu nemad seletavad inglise keeli) mekib päris hästi. Tavaliselt ma kohvi ei joo, aga see jook on tõesti hää.
• Kaubandus – tundub, et enamus asju on kombeks tee ääres müüa. Alates puuviljadest ja päikeseprillidest kuni mitmetonniste kivikujudeni. Istuvad aga rahulikult tee ääres. Söök on odav, viiekümne viie tuhande ruupia eest sain kõhu oigamiseni täis (jaga kümne koma viiega, et saada AUD ja siis üheksa koma ühega et saada EEK :)).
• Kohalikud – sõbralikud ja uudishimulikud. Inglise keelt suuremas osas just eriti ei mõista. Eesti ja miinuskraadide jutu peale olen päris mitmed kabuhirmust lõdisema pannud.
• Liiklus – olin tõsises hämmingus, kuidas lennujaamast hotelli ühes tükis jõudsin. Liiklus on siin ikka täitsa ogar. Arvestada tuleb, et igasugused tsiklid + rollerid outnumberivad (ei tule eestikeelne sõna meelde, neid on rohkem noh) autod suhtes kusagil 3:1. See tähendab, et nad trügivad nii vasakult, paremalt, ülevalt ja alt autodest mööda. Suunatuli tundub siin tähistavat pigem mõtet, et ah ma mõtlesin sinnapoole minna, aga siis mõtlesin ringi. Suunatule näitamise, seejärel peeglisse vaatamise ja seejärel roolikeeramise idee naerdaks siin välja. Tõsiselt. Kaherealise tee puhul hõljuvad autod vasakust-paremast (oleneb, kuspool rohkem ruumi on) sõiduraja äärest teise ja mööduvad oma suva järgi. Teemärgistus on suhteliselt vabatahtlik. Minul tuli juba tagaistmel liiklust jälgides külm higi kaela peale, natukese aja pärast otsustasin pigem raamatusse süüvida. Olen siiamaani hämmastuses, kuidas ma ühtegi õnnetust veel näinud ei ole.
• Sukeldumine – siinmail suhteliselt rahvussport. Mina käisin sukeldumas saare idaosas Tulambenis, kus rannast ca 30 meetri kaugusel lebab merepõhjas laevavrakk. Ka suhteliselt uus kogemus, nii vrakk kui rannast sukeldumine. Nähtavus ei olnud eriti hea ja sukeldujaid oli parves, nii et kõige etem sukeldumine just polnud, aga nägime see-eest paljut – suur barrakuuda, suur parv jackfishe, kes tornaado-kujuliselt ringi ujus jne. Sain mingisuguse pruuni eluka käest nõelata safety stopi tehes. Parasjagu tegin edaspidi saltosid, kui järsku ranne tulitama hakkas. Instruktor vaatas pärast armi üle ja ütles et jah, hydroid on. Noogutasin arusaavalt ja pärast otsisin sõnaraamatust sõna järgi. Ei olnud seal, ju oli släng. Igatahes läks paistetus paari tunniga üle.
• Turg – sinna suundun juba tunni aja pärast, nii et sellest hiljem.
• Kohalik õlu ehk Bintang – serveeritakse jube suurtes 820ML pudelites. Jeekim. Mekib täitsa hea, ei tea miks need austraallased seda kirusid.
• Airasia – sakib, sest homme peab lennu jaoks juba kell 4:30 tõusma.
Subscribe to:
Posts (Atom)